Otse põhisisu juurde

# 580

Enne läksin poodi. Valgusfoori juures oli üks noormees. Vaatasin et pole väga vigagi, tegelikult polnud üldse viga, aga järgmine hetk tuli mõte, et huvitav kui vana ta on. Sest viimasel ajal näikse seda probleemi esinevat, et enda teadmata liiga noorekesi vaadatakse. Ega selles midagi liiga hirmsat olegi seni kui ainult vaatad ja vaadatav persoon vähemalt täisealine on...lihtsalt...vanus, sa tead. 18-aastaste ja minu vanusevahe saab sel aastal olema 6 aastat. See on seesama aeg, mis ma Tartus olen elanud. Ehk siis kui mina Tartusse tulin, olid tänased 18-aastased...khm, kusagil 6. klassis? Iik. Jutt kisub jamaks, tuleb järgmine teema võtta.

Läksin mina niisiis enne poodi. Poe ukse kõrval oli kuulutus mingist peost, kus esineb herr Neigaus isiklikult. Mingil põhjusel kargas mulle esimesena pähe kujutis sellest, kuidas ma kergelt švipsisena (väike Beethoven?) mainitud artisti esinemise ajal lava ees kargleksin. Tõenäosus on. Ja millegipärast olen ma üks vähestest kargajatest selles kujutluses...

Olles poodimineku edukalt lõpule viinud, jõudsin lõpuks poodi. Seal nägin oma tulevast meest. Seekord oli ta ilma naiseta. Aga prillid olid ja ruuduline särk. See on tähtis faktor. Ja hea profiil, väga hea profiil. Ostis õlut, viinamarjamahla, purgisuppi ja lappe muuhulgas. Noid Vileda lappe, kaltse noh. See on ka tähtis faktor, sest kui ta vähemalt teeskleb, et ta koristab, siis ei saa kõige hukkaläinum olla. Ilus kell oli tal, hõbedakarva.

Ja viimaks tänane MotD. Värske Šveitsi jalgpalli fännina valisin selleks Alexander Frei. See on FIFA andmetel see mees, kes neil väravaid lööb. Laheda nimega, veel 30-aastane, igapäevaselt mängib Dortmundi Borussias. Natuke avansina on muidugi antud see suur tiitel siin, aga mul on planeeritud, et Šveits saab alagrupist edasi, nii et parem olgu väravad löödud. Pilt pärineb siit.

Kommentaarid

  1. Mul on Šveitsiga täpselt sama asi planeeritud muide :)

    VastaKustuta
  2. Jap, kahju ainult, et nad kohe esimeses play-offis Brasiiliale kaotavad. Mitte ei tahaks seda.

    VastaKustuta
  3. Jalgpalli MM on VÄGA üllatusterohke üritus tavaliselt, nii et äkki läheb õnneks :)
    Minu jaoks on isegi suurem probleem, et tõenäoliselt mängib esimeses pleioffis kas Saksa Argentina välja või vastupidi :( Kui nad muidugi alagruppides natuke nõrgemalt ei esine...

    VastaKustuta
  4. On, seetõttu mul on näiteks taaskord Prantsusmaale läbikukkumine planeeritud. Ja mul Saksmaa-Argentiina kohtuvad veerandfinaalis..see on siis teine play-offide ring vist, jees?

    Muuseas, selle play-offi jaoks oli ju mingi eestikeelne sõna ka olemas, onju? Ma kohe tean, et olen kuulnud. A mis see olla võis...

    VastaKustuta
  5. Haa! Ma teadsin (või lootsin?), et kusagil on naised, kellele meeldib jalgpall! Käes! (A ma hoian seda kohta salajas, teistele ei räägi.)

    (Või neil on juba veerandfinaalis mängijad ja isegi tulemused planeeritud! Ja mulle meelepärastes värvides ka veel! Ma ei suuda seda uskuda!)

    VastaKustuta
  6. Usu ikka! Mul tekkis äkki selline mõte, et jalgpallinaised on vist ka need naised, kes õlut joovad.(See on ju ka kuuldavasti mingi kooslus, mida ei näe just iga päev.)

    VastaKustuta
  7. Jalgpallinaised võivad õlut juua, aga ei pruugi. Ja õllejoojad naised võivad jalkat vaadata, aga ei pruugi. Pikaajaliste vaatluste tulemus..:)

    T.

    VastaKustuta
  8. Jah, mitmekesisus on tõenäolisem küll.
    Mul tekkis vahepeal küsimus, mis need sulle meelepärased värvid siis on.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...