Otse põhisisu juurde

Nõndaks. Juuli.

Lugusid sellest, mida linna peal näha võib: ühest aknast, mis jäi silmade kõrgusele, mööda kõndides nägin onu, kes riidepuuga oma selga sügas. Muig. Teiseks leidsin ühe kesklinna tänava päris tagumisest otsast poe nimega Arstiriistad. Kas asi on minus või see kõlabki kuidagi kahtlaselt? Et on lihtsalt üks puumaja, mille küljes on selle nimega suur silt. Oleks nagu natuke nurgatagune ja liialt lihtlabane ju? Mitte et ma teaks, mida too pood sisaldas, aga pealkiri ei tekitanud loetava vastu just suurt usaldust. Kolmandana tuleb paraku mainida, et võõra ja mittesoovitava süljega kohtumiseks on parim koht Turusild, olgu mainitud kehavedelik siis parajasti õhu kaudu maandumist sooritamas või juba lärakana maas. Ma mõtlen et oleks ju hea, kui sülitamine poleks enam mingi staatusesümbol. Nende jaoks, kellele ta praegu on, ma mõtlen. Sest tegelikult on päriselt sülitada ju vaja väga harva. Tehkem siis seda (hambaid pestes) koduse kraanikausi kohal. Mitte et ma arvaks, et kellelegi siinsetest lugejatest antud õpetlikku juttu tegelikult vaja oleks. Ma siin niisama auru (ninast?) välja laskmise mõttes.
Aga veel võib linna peal näha ilusaidilusaid pilvi ja palju maasikaid ja jõge. Jah, jõgi on ikka veel siin.

Kommentaarid

  1. Aga kas sa näed linna peal ka sinu arvates ilusaid naisi või mehi?

    VastaKustuta
  2. @Liis: saab tehtud, kui järgmine kord nägema juhtun

    @Mailit: naisi näen küll mõningaid, mehi ei näe eriti. Mingi ikaldus on, paar aastat tagasi oli rohkem justkui seda vaatamisväärsust.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...