Otse põhisisu juurde

Kuidas hani ja mehed Tallinnas käisid

Niisiis ei tea kas ma olen hani või mees, aga päälinna ma juhtusin. Rongiga, kus rongiluule akna peal oli. Edasi sellest, mida silmad kõik ära nägid ja aju ära mõtles.
- kõige huvitavama lõikega korter, mida iial nähtud (läbikäidav WC!)
- tagaselja pealinna Zavoodiks ristitud peatuspaik, kus Tartu vennasest rohkem hingamisruumi oli ja inimeste ampluaagi kuidagi mitmekülgsem: kaunishingedest keskealisteni. Tartust polnud aga pääsu, sest kui kooli ajal on Tallinn Tartus, siis suvel paistab Tartu Tallinna kolinud olevat kõige oma elanikkonnaga.
- endine asotsiaalide maa-alune kuningriik koos väidetavate ämblikega
- pilgud rongkäigule siit ja sealt, tuttavaid nähtud mitmesuguseid, sh üks siinsegi koha külastajatest tüdinud pilgul maha vahtides kõndimise algust ootamas tabatud.
- plaat, mille juba enne kättesaamist identifitseerida suutsin
- pannkoogid on endiselt pannkookideks jäänud
- hobused ja seesama meri ja uus park, kus vihma ei sadanud
- Lasnamäe oma vanas ja uues hiilguses
- Laulupidu! Ei mingit vihma, hoopis ilmatu hulk inimesi, kus ka seekord tartlaste osakond esindatud oli, samuti riiul nimega "juhuslikud kokkusaamised". Meeldivalt kiiresti liikuvad WC-järjekorrad ja tõelises laulupeomeeleolus vanaprouad. Ilusaaad laulud ja natuke igavamad laulud, rahvalaine ja ministri-Laine, lipud ja tuli. Ja viimaks tõdemus, et olles kasvõi korra olnud esineja, pole publiku rollis olemine enam päriselt rahuldav.
- Linnaservaidüll saunikumajas männi all. Lillad lilled ja roosad lilled ja kollased lilled ja maailma kõige sõbralikum koer. Minu tavalist ükskõiksust koerte suhtes arvestades on üllatav mõelda, kuidas see kutsu nii kiirelt naha alla puges.
- silmad hakkasid tuka alt välja nägema
- naer ja rõõm ja põnevus ja uudsus ja usaldus ja ärritus ja kurbus ja väsimus ja südamepööritus - nagu ikka!

Kommentaarid

  1. Ma proovisin ka publikuksolemist sel aastal. Järeldus sama: kaare all on tunduvalt ägedam!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...