Otse põhisisu juurde

Asjust, mis mulle eriti ja vägaväga meeldivad...

...ehk veel üks nimekiri.
  • nartsissid, maikellukesed, jasmiin, sirelid, tulbid - oma lõhna pärast; kaks viimast ka efekti pärast ( st kui neid paljupalju koos on)
  • silmad - palun võimalikult hallid aitäh (erandkorras võib ka sügavsinised)
  • prillid - eelmisega kaasnevalt, oleksin ma rikas, oleksin koledamat sorti prillipede. Praegu olen vahendite puudumise tõttu ilusamat sorti.
  • autot juhtivad inimesed - mitte nii, et sa ütled mulle, et sa oled autojuht, vaid nii, et sina ja mina istume autos ja sina sõidad ja mina vaatan, kuidas käed on rooli peal ja vahepeal üks käsi vahetab käiku ja üleüldiselt on sinu väljanägemine selline asjalik.Kurnjau.
  • käed - praegu tuli pähe, ilmselt on nii ja sellest tuleneb osaliselt ka eelmine punkt. Aga kas pole mõnedel inimestel siis nii ilusad käed, peaasjalikult käelabadest rääkides. Pikad sõrmed on ilusad, samas saab ka ilma. Sõrmeotsad on lihtsalt armsad: vaatad ja mõtled, et küll nad võivad ikka pehmed olla.
  • isad - noored isad loomulikult, aga sellest on juba räägitud. Pigem tõstaks esile siuksed keskealised isad, kes võivad noore inimese jaoks üsna vanad olla, aga on veel päris kabedad ja mõnusa suhtumisega (kodanik LA isa on siinkohal suurepäraseks näiteks)
  • vanade ja uute raamatute lõhn - mõnede uute lõhn küll ei meeldi, mingi vale kõrvallõhn on juures
  • ilusad pildid - kõlab eriti lihtsakoeliselt, aga ilusad pildid paberkujul on nii ehtsad.Nups.
  • kindlasti pole see kõik, aga praegu aitab küll

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...