No mis ma oskan öelda? Väljas ju päris kevad kohe:)) Lisaks sellele on mul käimasolevas uusaja loengus väga hea vaade.Kõigele: õue ja õppejõule ja ette ja taha(kes veel ei teadnud, siis mul on silmad seal:P) Vaatamata sellele, et tegelen jälle mingi astoloogilise jampsiga, mis mulle väidab, et mul on suur võimalus jäädagi vallaliseks ja lastetuks, loen mina ikka Orkuti laste communityst inimeste laste nimesid:)Eile käisin teist korda elus Ihastes.Lõpuks ometi oli Tartu Noortekoorist ka kasu mulle, muidu maksa muudkui peale:D Ja tasuta söögist ei ütle kunagi ära:) Kuigi tuleb tõdeda, et toda šnitslit oli kohati natuke raske lõigata, mina ei tea kas oli nätske või midagi:P Aga polnud halb šnitsel:)Usutavasti läheb kevad veel paar korda ära, enne kui ta päriseks meile tuleb, ja loodetavasti tuleb sel aastal kevad teisiti.Ma ei mõtle selle all linnugrippi, vaid ikka kevadise tuule uutmoodi hõngu:)Täna lähen ära koju ja vaatan raudpolt terve nädalavahetuse telekat!
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Kommentaarid
Postita kommentaar