Slaidishow täies hoos.Või poolikus

Eile kirjutasin päikesest, mis mind loodetavasti ühel päeval äratab. Täna oligi see päev! Ärkasin isegi enne kella. Milline hull küll pühapäeva hommikul äratuskella peale ärgata tahab? Mina.Aga hommik oli väga informatiivne. Sain teada, et Kristjan Rahnu on Moskva sise-MMil võistlemas ja et Taavi Veskimäel on aasta ja kahe kuu vanune tütar Anett, kes veel ei räägi.Ja siis on veel olemas mingi Armini-nimeline ärimees, kes sai Tuglase novellipreemia. Mulle meeldib kohe Vikerraadio! ;) Lisaks sellele suutsin samal ajal vist oma koristamisrekordi püstitada.Kliinilise näoga ühikatuba, mis lihtsalt ei saa sassi minna, õnnestus mul 2 tundi koristada.Aga ka siis oli kell alles 12. Nüüd on juba 3 ja olen parajasti ametis sellega, et tõestada, kuivõrd kaval mees oli Konrad Adenauer.Suht kaval oli:)Aga eile oli taas üks huvitav päev.Uued inimesed ja vanad tuttavad uutes situatsioonides+ tõdemus, et noorus on hukas. Hirm tuleb lausa peale, vaadates mingit piitspeenikest 13-14aastast tüdrukut, kelle silmaalused on nii sinised, et ei teki kahtlustki-narko, alko ja muud mürgid.See naermise kohta käiv päeva lause, mille siia üles riputasin, on ka tegelikult päris huvitav.Ja kurb. Ma vist olengi nüüd juba vananemisprotsessi alanud, sest ei suuda enam nii naerda nagu vanasti.Nii et hing kinni ja silmad jooksevad vett. Üsna jama lugu, sest minuvanused ja vanemadki inimesed reeglina ikka suudavad seda veel. Tuleb ikka naeruklubi teha, ei jää muud üle.Nii et kui kevad käes, siis hommikul 7st välja kuhugi välja peale ja kõik koos naerma!