Otse põhisisu juurde

Jälle üks juttt

Hmm, paistab, et eelmine kord siia kirjutades oli mul Prantsuse revolutsioon sisuliselt peas, nüüd on nädal omad korrektuurid teinud.Aga hinnet ikka veel ei tea...See selleks. Aga tegelikult mulle too revolutsioon täitsa meeldis.Lugedes tulid pildid silmade ette ja mõtted sellest, kuidas ma ise revolutsioonist küntud Pariisi tänavatel kõnnin või kellegi eest ära jooksen ja põrkan siis kokku mõne noore revolutsionääriga ja siis läheme temaga kuhugi kuuri alla ja räägime vaimustunult sellest, kuidas revolutsiooniideed on meid mõlemaid vallutanud ja kuidas maailm ei saa ega tohi enam kunagi olla endine, sest revolutsioon on KÕIK. Garmarna kontserdil jõudsin vahepeal käia, mis oli nii vahva:) Keevitamine on siiski midagi sellist,mis kontsertsituatsioonis täiesti sobib.Muidu ka tegelikult.Jah, ikka. Nii et ma üldse ei süüdista seda kontserti, kuigi just sellepärast olen ma praegu miinustes.Rahaliselt ma mõtlen.Naistepäev kujunes üsnagi ootamatuks.Päeval lasin mingil põhjusel ennast taaskord astroloogilistel arvamustel mõjutada.Aga kui see nii tõene tundub, siis ma ei saa ju ometi midagi teha, ikka loen.Õhtune Genialistide kontsert oli natuke uimasem kui tavaliselt, aga mitte oluliselt siiski.Kahju, et nad klahvpillimängija nii kaugele rahvast olid pannud:P Igal juhul Tartu ON väike linn ja hästi palju tuttavaid oli seal, minu eelmistest, praegustest ja ehk ka tulevastest eludest;)Ootamatult sattusin peale kontsertot suure juhi ja õpetaja- kursavanema- sünnipäevale Supilinnas ja adusin taaskord, et Supilinnaga on mul mingi suuremat sorti teema.Miks ma muidu seal jalutamas käin ja nii palju kui võimalik inimeste akendest sisse üritan vaadata, et näha, kui mõnusasti nad ennast seal tunnevad.Ja siis on veel inimesed, kes mind närvi ajavad ja inimesed, kes mulle niivõrd meeldivad, et see hirmutab mind, sest tegelikult pole sellised mõtted kuigi aktsepteeritavad.

Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...