Otse põhisisu juurde

Kevade põletik

Minu kõige hiljutisem ja tulisem haigus.Väljendub selles, et kogu aeg on selline tunne nagu tahaks midagi hirmsasti, aga ei tea ise ka, mida ja seega ka ei saa seda.Natuke tegelt tean ka.Täna käisin Kathriiniga mitmesugustes poodides.Tekkis tahtmine midagi õrna ja õhulist osta, midagi heledat või lillelist...
Aga suurim sündmus oli täna see ,et lõpuks sain uusaja kontrolltöö tulemused teada.Uskumatu- üle D ei oodanud, aga C sain.Wiii!!!!!!!!!!
Homme on veel märts, plirts-plärts...Kui veelkord järgnevuse ja ringluse teema juurde tulla, siis loodan, et see, mis seni on tundunud looduse seaduspärasusena, seisma ei jää.Alati on ju ka võimalus, et mõni ringi ühendavatest ahelatest taas tugevamana esile tõuseb.Aga ring on just nii tugev, kui on tema nõrgim lüli.Ja vaat see minu ringi nõrgim lüli on küll nii nõrk, et ajlugu lausa vaikib sellest.Mõistujutt?Jah.
Oo,Raatuse ühika aken, mis on sinu vaates nii erilist, et ma siit välja vaadates alati nii teisetooniliseks muutun?:P
Teisipäeval oli pidu.Plaan oli kõvasti tantsida ja ennast üldse väga mõnusalt tunda.Aga kuidas asi lõppes?Väga ei tantsinud, oli siis asi muusikas või milleski muus.Tundus palju parem mõte kell 2 öösel hapukurki sööma hakata ja heietada sellest, miks kõik on nii nagu on.Või õigemini-miks asjad pole nii, nagu nad võiksid olla. Igal juhul oli SUUR LOLLAKAS peol ja tema naljakuse üle sai veel järgmisel päeval ka naerda:)
Väärtusliku teadaandena tuleb lisada, et teatava testi põhjal on minu ideaalseks ajastuks 20.sajandi algus.Couldn't say it better.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...