Otse põhisisu juurde

Raatuse pood & naeruteraapia

Eile ma naersin palju, nii vahva oli:) Siit teema: kes on kunagi mänginud sellist mängu nagu pitt? Mina mängisin väiksena kogu aeg pitti. Ja eile ütlevad lõunaeestlased mulle jälle, et nemad pole eales sellisest mängust kuulnud ja on kulli ainult mänginud. Nii et pitt on siis ka mingi erandlik põhjaeesti sõna...
Aga.Veel suurem nali oli Raatuse Comarket eile õhtul kella poole 11 ajal. Esiteks järjekorrad,mis poolde poodi ulatusid, siis siidripudel saialetis ja puuviljasalat kommide vahel ja millised inimesed!!! Kui palju vuntse,kes müslit söövad, ja kui palju veidraid nägusid, kõveraid lausa, noh! Pole ilus naerda, aga mina naersin eile.Müüjale naersin ka näkku.Nüüd elan kauem.
Tuginedes Merilini geniaalsele lausele "Lollid ei tohiks lapsi saada." mõtlesin eile sel teemal veidi. Vägisi tuli selline pilt, kuidas ma 39-selt lastetu ja mitmete eritasandil suhetega naisterahvas olen ja sõbrannade lastele tädi Kaisa rolli hiiglama hästi sobin. Mitte et ma sellist asja sooviksin, lihtsalt tuli selline pilt ette ja hakkasin mõtlema,kas ma ikka olen mingi vinge pereema mudel.Praegu küll ei ole, aga praegu ei peagi olema.
Lisaks veel seda, et lasteaias kutsus üks kasvataja mind mingil põhjusel tädi Kaisaks.Mine võta kinni, mis tal arus oli.
Täna ma hakkan stereotüüpe murdma.Jess! Ma ei tea kuidas, aga ära murran raiped.
Oo, inimene, kes sa minu kõrval praegu istud, kiidetud olgu sinu nimi, sest ma ei tea seda...
Eile käisin ma NSV Liidu loengus, king kotis.Iroonia seisnes selles, et just eile me rääkisime Hruštšovist, kes oli ju ka kuulus kingamees.Igal juhul, kui õppejõud jõudis isand Nikita võimult kõrvaldamiseni, ütles Laura mulle kõrvalt: "Võta nüüd see king kotist välja..." Olekski viimane aeg olnud musta mokassiini kohalolekust märku anda...

Targad inimesed,kes te teate midagi USA välispoliitikast, öelge mulle mõni hea teema.Sest mul pole tõesti tahtmist kirjutada mitu tuhat sõna Marshalli plaanist, aga see on praegu ainuke asi,mis mul pähe tuleb, millest ma äärmisel juhul kirjutada isegi võiksin.Bää..no kes käskis mul ajalugu õppima tulla, oleks võinud ju hoopis praegu Emajõe ääres Tammsaaret lugeda ja mõelda, et kirjandus on nii ülev. Nii, aitab.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...