Laura,ära loe seda!

Niisiis, täna ma lebotasin.Gooblisse ei viitsinud minna, koori ei viitsinud minna, Hruštšovi ei viitsinud lugeda, Goobli referaati ei viitsinud teha. (Laura,võid nüüd silmad lahti teha, kui nad seni kinni pigistatud olid;) Aga tegelikult ei punasta kah, sest mul oli halb tuju. Mulle ei meeldi, kui inimesed liialt hullu ema mängida üritavad ja asju "rahulikult ajada" püüavad. Ühesõnaga, pedandid,hoidke heaga eemale,ma ei ole nii korralik kui teie ja ei taotlegi seda. Suht igav oleks. Ja inimestel võiks olla kombeks oma plaanidest ette teatada, pikemalt. Kuigi kui raha pakutakse, ei tohiks pretensioone olla.
Aga ikkagi, lõpuks keerab kõik nagunii heaks.Ära karda!(ütles väike poiss ja kõlas nii lootustandvalt;)
Nüüd on vist jällegi uued protsessid...aga ma ikka veel usun, et vanade juurde tagasipöördumine poleks sugugi raske kui olukord seda soosima peaks.
Mis üldse on olukord? Tahaks loota, et midagi sellist, mis aeg-ajalt paneb inimesi tegema midagi neile endilegi üllatuslikku.Näiteks.Kes on kunagi mind karjumas kuulnud? Mitte keegi? Njah.Aga ma luban, et kunagi ma karjun. Kindlalt. Loodetavasti rõõmust.Aga kui ka teisiti peaks minema, siis võib ehk lihtsalt heameelt tunda hääle tugevusest:P
Mul on tädi, kellel on kaks sünnipäeva.Esimene neist on täna.