Lamp jälle

Lühidalt öeldes, hmm, mulle meeldib, kui midagi juhtub.Veel parem, kui lampi juhtub.Sellest võiks vabalt saada järjekordne ülistuslaul lambile, aga ma tegelikult ikka enam ei tee, on juba lambist kirjutatud ka. Kui midagi öelda, siis seda,et minu toas(umbes 23 ruutmeetrit) on viis lampi, ise olen kuues.Haah.
Hirmus tahtmine on hakata ilukirjandust lugema.Lihtsalt kui ma näen, et inimene käib ringi, raamat lihtsalt mõnusalt seljakotis,tekitab see tahtmist ise ka näiteks Tšehhovi novellide manu sukelduda.("Ametniku surm" on minu lemmik.)
Ja nüüd ja nüüd, just oli telekas minu unetute ööde peamine mõttematerjal- Marko Kaljuveer! Sportlased tulevad ja lähevad, aga Marko ja tema legendaarsed mütsid jäävad.(Mis paganama koht see oli, kus tal see suure tutiga müts oli, igal juhul ma nii irvitasin, et oleks tooli pealt maha kukkunud)Hea seegi.Kunagi ma lugesin ühte nippi, kuidas tüütust boyfriendist vabaneda: kui koos bf-ga telekast spordiuudiseid vaatate, tuleb Helar Osila ekraanile ilmudes kahtlust ärataid häälitsusi kuuldavale tuua.
Rrrrr Vot sellised mehed on ETV sporditoimetuses.
Nii vaba tunne oli ladina keelest ära tulles,nagu sellega olekski aasta läbi. Vahva oli see, et täna oli seal umbes kolm korda sama palju inimesi kohal kui tavaliselt.Kas inimesed ei saa aru, et keeletunnis kohal käimine on kasulik. Ja mitte ainult siis, kui kontrolltöö on.Ise teavad.Läks vist liiga jutluseks asi kätte.
Homme on juuni.Kaitskem lapsi, nemad on head.Mina olin ka väiksena hea laps, laisk aga hea
Meenub lause ühest raamatust.Midagi sellist:"Mõned mehed näevad välja, nagu oleksid nad tagumiku koju unustanud." Talle nimelt ei meeldi sellised. Aga minu pärast võite, härrased, oma tagumikku kodus ka hoida,kaminasimsil oleks ehk kena koht
Teisele teemale hüpates tuleb öelda, et saatus on endiselt minuga:P Ma arvan ka, et Andrus Veerpalu on seks mees.Mitte et need kaks lauset omavahel seotud oleksid. Mulle meeldib muudkui avastada, et asjad sobivad nagu võti lukuauku(või rusikas silmaauku).Ja Raatuse ühikasse tulles nägin ühte kevadiselt jalust nõrgaks võtvat persooni.Hea oli.

On inimesi, kes minust voodis räägivad.

Inimesed on nii ilusad ja head.Ma ei mõtle kuigi tihti sellele, et inimestel on süda ja kui siis midagi näen, on nii hea taasavastus.Peaaegu romantiline

Lõppeks ka üks nali, mis on peaaegu sama hea kui Marko Kaljuveeri mütsid.Benny Hill onju, seal sarjas on see väike kiilaspäine vanamees ka. Benny Hill ütleb vanamehele:"Kasvata kulmud pikaks ja kammi üle pea." See on parimaid nalju üle aegade

001-075

Liisu bloogis oli selline asi.Ma panin endale ka, tea kas on huvitav.Sellised asjad, mulle tundub, on endale kõige rohkem huvitavad.Ehk siis minu kohta käiv info on boldis.

001. I miss somebody right now.
002. I watch more tv than I used to.
003. I love olives.
004. I love sleeping.
005. I own lots of books.
006. I wear glasses or contact lenses.(Ja suhteliselt prillifriik olen)
007. I like to play video games.(EIIIIIIIIIIII!!!!!!!)
008. I've tried marijuana.
009. I've watched a porn movie.
010. I have been in a threesome. (miks nii labane nimi?)
011. I have been the psycho-ex in a past relationship.
012. I believe honesty is the best policy.
013. I have acne free skin. (peaaegu on, või tegelt kas need üksikud tsurad üldse ongi akne nime väärt? Seega teeme boldiks!)
014. I like and respect Michael Jackson.
015. I curse frequently.
016. I have changed a lot mentally over the last year. (loodetavasti püsivalt...)
017. I have a hobby. (väidetavalt on neid isegi mitu)
018. I've been told I have a nice butt. (ei tea kas see ütleja ise ka veel mäletab...)
019. I carry my knife/razor everywhere with me.
020. I've never broken anyone else's bones.
022. I have a secret that I am ashamed to reveal.
023. I love rain.
024. I'm paranoid at times.
025. I would get plastic surgery if it were 100% safe, free of cost, and scar-free.
026. I need money right now. (rahale ei pane kunagi kätt ette)
027. I love sushi.
028. I talk really, really fast sometimes. (kuni selle hetkeni kui puntrasse jooksen oma jutuga)
029. I have fresh breath when i wake up.(häähäähää)
030. I have semi-long hair.
031. I have lost money at a casino.(noorus pole häbeneda)
032. I have at least one brother and/or sister.
033. I was born in a country outside Australia.
034. I shave my legs.
035. I have a twin.
037. I couldn't survive without Caller I.D.
038. I like the way I look. (viimasel ajal tõesti)
039. I have lied to a good friend in the past 6 months.
040. I know how to do cornrows. (on see mingi spetsiifiline asi või?)
042. I have mood swings.(pigem mitte)
043. I think prostitution should be legalized.
044. I think Britney Spears is pretty/hot.
045. I have cheated on a significant other.
046. I have a hidden talent. (kui midagi maailmas üldse kindlat on, siis see:)
047. I'm always hyper no matter how much sugar I have.
048. I think that I'm popular.
049. I am currently single.
050. I have kissed someone of the same sex.
052. I practically live in sweatpants or PJ pants.
053. I love to shop.
054. I would rather shop than eat.
055. I would classify myself as ghetto. (???)
056. I'm bourgie and have worn a sweater tied around my shoulders.
057. I'm obsessed with my blog(enam vist nii väga ei ole)
058. I don't hate anyone. (liiga tugev sõna)
059. I'm a pretty good dancer.
060. I don't think Mike Tyson raped Desiree Washington. (hmm..ega ma ei tea, ta võis sama hästi seda teha küll)
061. I'm completely embarrassed to be seen with my mother.
062. I have a mobile phone.
063. I watch MTV on a daily basis.
065. I have passed out drunk in the past 6 months. (milleks?)
067. I have never been in a real relationship before.
068. I've rejected someone before.
069. I currently have a crush on someone.
070. I have no idea what I want to do for the rest of my life. (noorus pole häbeneda jällegi)
071. I want to have children in the future.(ilmselt)
072. I have changed a diaper before. (näkää)
073. I've had the cops called on me before.
074. I bite my nails.
075. I'm not allergic to anything deadly.(mina olen tugev nõukogudeaegne laps, minul ei ole allergiaid!!!)

Kuu

Kuna ma olen viimasel ajal natuke väheaktiivne olnud, mõtlesin,et teeks täna ühe päris päeviku moodi asja siia.Teema oleks "Minu nädalavahetus".Kõlab kuidagi nagu 3.klassi kirjanditeema...aga ok.Parem see kui teine.
Kui reedel bussile läksin,sadas vihma. Jõhvis ei sadanud. Õnneks ma ei pidanudki koju hääletama, sain täitsa ilma hääleta:) Astun ma siis kodus uksest sisse ja mis mulle vastu tuleb? Maikellukeste lõhn!!!!! Kass tuli ka muidugi vastu...Tema oli minuga eriti sõber reedel.Hiljem sain teada miks. Teda nimelt üritatakse "maavillasema" toiduga harjutada, mis tähendab, et oma poetoitu ta iga päev ei saa. Mina sellest pisiasjast muidugi teadlik polnud, mis tähendab, et kassikesel õnnestus mind suurepäraselt ära kasutada ja oma lemmikrooga saada
Laupäev.Lebotasin.Siis veel natuke ja veel natuke. Lugesin umbes ühe lehekülje ja iga rea vahepeal käisin köögis maikellukesi nuuskimas Mingil moel õnnestus umbes kella 4ni üleval olla.See on nagu vanasti.Õues oli juba valge, kui magama läksin, kuigi hoopis selline tunne oli, et tahaks õue minna hommikuõhu kätte. Siit üleskutse: inimesed, ärge magage! Valged ööd on kord aastas.Kuigi üliõpilastele pole vist vaja seda öelda, need istuvad nagunii umbes 20h ööpäevast üleval
Pühapäeval oli järjekordne maaelu elamus.Lisaks loogilisena tunduvale, kuid siiski ülitähtsale järeldusele, et maal laulavad linnnud palju kõvemini kui linnas, mõtlesin, et küll on hea, et meil on olemas need kahe õunapuu vahel rippuvad pesunöörid. Sealt korjatud riietel on ikka hoopis teine lõhn kui ühikas radiaatori peal kuivaks kärsanud kaltsudel.
Aga muidu päike paistis ja rohi rohetas...heh,praegu kirjutasin päikese asemel kogemata äpike...nii armas sõna
Täna hommikul oleks ma äärepealt bussist maha jäänud, aga ei jäänud.Bussijuht oli see mees, kes mind ja Teelet kunagi naiseks võtta tahtis ja minu kõrval seisis mingi kahtlane mees, kes hingas mulle kõrva nagu vihane pull, ja tema kõrval seisis mees, kellel olid multikakangelase päikeseprillid (olen ma ikka piisavalt tolerantne?).
Aga Jõhvi oli kuidagi tore täna hommikul, selline esmaspäevahommikuselt värske ja mõnus.Kuigi ma adusin taaskord, et peale igasuguste poodide pole mul aimugi, kus Jõhvis midagi asub.Kehva.
Ja Tartusse sõites oli minu kõrval nii tore tüdruk.Muudkui võttis kotist kommi ja pistis.Lisaks jõudis ta tee jooksul vähemalt 3 korda juukseid kammida.Ei tea, kuidas tal need sõiduga sassi läksid aga....See buss oli üks kole kolkakolistaja, kaks ja pool tundi...isegi Peipsi polnud täna väga vaatamisväärne.Aga.Kuulasin mussi.Minu selle nädalavahetuse lemmikread laulust on :
...ei tea mis edasi saab mitte keegi
ei talu teada mis aimatav on
ei palugi kedagi, hea teada seegi
jalul vaid püsida talutav on...
Mõjub paremini siiski laulus kui luuletusena, aga kes on kuulnud, see teab.

Tartu on tore.Täna oli hea siia jõuda.
Kui halbadele asjadele mitte mõelda, on kõik ju nii pagana hästi. Ja saatus paistab mind endiselt jälitavat. Või siis just vastupidi. Kes ütleb miks see hea on. Tegelikult ärge öelge, ma ei tahagi teada.Elame, siis ehk näeme.Kui näeme.Kui ei näe, näeme midagi muud.

Midagi ilusat

Nüüd on küll selline tunne, et tahaks midagi ilusat kirjutada. Ehk peaks suvalise leelotamise lõpetama ja mingi ilukirjandusliku lühivormiga katsetama? Ei saa ikka nii küsimise peale vist.
Tundub, et vaimustus on siiski osa minust. Ma vist ikka oskan seda veel.Poleks uskunudki.
Tahaks sirelipõõsasse hüpata ja lõhnast pilves olla ja siit alt päikese poole vaadata.Mõelda, et ka mina võiksin olla päike, suur või väike.Ja kui ei saa olla päike taevas, võib olla vähemalt lamp kodus(ütles kunagi mingi mees). Lamp, muidugi, on teadupärast tänapäeval mitmetähenduslik mõiste. Ühes mõttes lamp olen ma nagunii.
Oleks teises mõttes ka, oleks väga hea.Aitab, aitaaaaaaaaaaaaaaab!!!!!! No mida? Oo, jumal anna meile aega, et mõelda mõtteid, millel mõte on sees...Indeed, millal ma küll mõistusele tulen?

Sõbrale

Ma ei ole mingi pervert, kes salaja piilumisega tegeleb, aga ikkagi...teate kui huivtav on istuda avalikus arvutiklassis mõne sellise inimese selja taga, keda sa tead.Ei tunne, aga tead.Ja täiesti tahtmatult läheb siis pilk tema arvutiekraanile.Mis seal on? Info.Mingi inimese kohta, keda ma tean. Ei tunne, aga tean. Põnev on.
Sellistel puhkudel ma ikka mõtlen, et polekski võib-olla olnud nii halb mõte ajakirjandust õppima minna, nagu see mul põhikooli aegu mõttes oli.
Aina enam tundub mulle, et mul on mitmeid sõpru, kes on võtnud minu suhtes kaitsva hoiaku.Raske seletada, milles see väljendub, aga teatud inimeste puhul on mul selline tunne, et nad on ( või peavad end) kogenumaks kui mina ja üritavad mind siis "suure kurja maailma" eest kaitsta. Ilmselt on see lihtsalt mingi asi, mis mulle tundub ja ega midagi halba ei olegi, vastupidi. Lihtsalt oma vigu teeme nagunii kõik ise ja kukume ja tõuseme ja läheme edasi. Aga vahetevahel on nii vahva mõelda,et on olemas see või see inimene, kellega võib kokku saada, kui midagi on kehvasti läinud( või miks mitte ka hästi) ja ta ei ütlegi justkui minu elu kohta midagi, aga pärast on hoopis parem tunne:)
Liisi Koiksonil on üks vahva laul, hommikul kuulasin, tulid mõtted...
Sõbrana võin sind armastada...

Naer

Eile käisin Türil esimest korda elus.Vist natuke külmetasin ikkagi seal, veits imelik on olla.Tahaks praegu kusa´gil diivani peal teki all lebotada,teed juua ja telekast mõttetuid asju vaadata."Kes tahab saada miljonäriks" vist hakkab varsti...njaah.
Õues vist paistis päike isegi mingi hetk, praegu ka.
Miks inimesed naeravad? Võib-olla ma sain valesti aru, aga mul on tunne, et olen nüüdseks kohanud inimest, kelle üheks naermise põhjuseks on häbelikkus. Nii armas.Aga muidu ma mõtlesin, et tooks siin ära mõningad naerutüübid...
hobusenaer
naer läbi pisarate
naer pisarateni
kõõksuv naer
hääletu-meeletu naer( suu nii laiali,et hääl ei tule välja)
tagasihoitud naer turtsatustega( väga kasulik, endorfiin laskub verre)
teeseldud naer
kõdinaer (ehk siis see, kuidas inimesed naeravad, kui keegi neid kõditab)
näkkunaer( ei pea olema alati halvasti mõeldud)
naer,mis muutub nutuks( mitte et kurvaks muutuks, aga lihtsalt on mõnikord nii)
võrgutav naer
kinnise suuga naer
öönaer( kui on ülemeelik tuju või midagi)
teleka ees teostatav naer( nt"Sõpru vaadates" või mingit lolli komöödiat)
naer mõttes (näiteks kui on mingi film, sa saad aru ,et on naljakas, aga millegipärast ei naera ikkagi)
igavene naer(kui on mingi loll olukord, mis toimus juba ammu, aga ka aastaid hiljem ajab veel naerma)
õudusfilmi naer
viimasena naerdud naer(pidi väidetavalt parem olema)
Leidsin mingi lolli saidi, kus saab endale hea saare välja valida ja selle ära osta. Nii et mul oleks nüüd 3 miljonit naela vaja....:P http://www.privateislandsonline.com/

Sorri et jälle ilmast

Aga no on ju lahe! Hommikul kui mina välja läksin oli nii värske lõhn ja kuigi mu jalad said täiesti märjaks, siis ma ikkagi usun, et ma sobisin oma kollase jope ja helelilla vihmavarjuga Tartu hommikusse imearmsasti:)
Enne kui mina arstikabinetti läksin, läks sinna üks mees roosade roosidega. Kuulsin teda sisse astudes ütlevat: " Et päev veel ilusam oleks..."(ja siis ilmselt veel midagi, mida ma ei kuulnud enam). Ja õde, kes mulle sutsaka tegi,küsis mu käest, kas olen need värgid oma pluusi külge ise tikkinud( ilmselgelt oli küsitud selleks, et minu tähelepanu sutsakategemiselt kõrvale juhtida:) Nii kena!:) Kuigi mina pole kunagi suur süstikartja olnud, vanasti ma kartsin pigem ühe klassiõe pärast, sest tema käsivars oli nii peenike, et ma arvasin, et nõel tuleb käe teiselt poolt välja:P
Praegu mulle tulid meelde need loomapiltidega plaastrid, mis Krista ostis, kui me 2004 suvel Tartus käisime.Ühe kinkis mulle.
Ammu pole olnud nii magusat und kui täna kella 6st poole 8ni, ma peaaegu tundsin tema "valge šokolaad õhitud riisi ja mustikaga" maitset, aga, kummaline küll, veel parem tunne oli üles ärgata...
Ja muidugi Eurovision. Parim naljasaade üle aegade. Aga see Leedu laul on nii vahva! Iroonia-iroonia. Sama umbes, mis "Malev" eestlasele..Kõik.

Laura,ära loe seda!

Niisiis, täna ma lebotasin.Gooblisse ei viitsinud minna, koori ei viitsinud minna, Hruštšovi ei viitsinud lugeda, Goobli referaati ei viitsinud teha. (Laura,võid nüüd silmad lahti teha, kui nad seni kinni pigistatud olid;) Aga tegelikult ei punasta kah, sest mul oli halb tuju. Mulle ei meeldi, kui inimesed liialt hullu ema mängida üritavad ja asju "rahulikult ajada" püüavad. Ühesõnaga, pedandid,hoidke heaga eemale,ma ei ole nii korralik kui teie ja ei taotlegi seda. Suht igav oleks. Ja inimestel võiks olla kombeks oma plaanidest ette teatada, pikemalt. Kuigi kui raha pakutakse, ei tohiks pretensioone olla.
Aga ikkagi, lõpuks keerab kõik nagunii heaks.Ära karda!(ütles väike poiss ja kõlas nii lootustandvalt;)
Nüüd on vist jällegi uued protsessid...aga ma ikka veel usun, et vanade juurde tagasipöördumine poleks sugugi raske kui olukord seda soosima peaks.
Mis üldse on olukord? Tahaks loota, et midagi sellist, mis aeg-ajalt paneb inimesi tegema midagi neile endilegi üllatuslikku.Näiteks.Kes on kunagi mind karjumas kuulnud? Mitte keegi? Njah.Aga ma luban, et kunagi ma karjun. Kindlalt. Loodetavasti rõõmust.Aga kui ka teisiti peaks minema, siis võib ehk lihtsalt heameelt tunda hääle tugevusest:P
Mul on tädi, kellel on kaks sünnipäeva.Esimene neist on täna.

Telefonipäev?

Lugu järgmine.Kui Mailit poleks mulle täna kella 11.30 paiku sõnumit saatnud, kui hea meel tal on, et ma olemas olen, oleks mina rahus edasi maganud ja kooli Nõukogude Liidu matustele poleks ilmselt jõudnudki.Aga sedapuhku läks nii. Nii et aitäh Mailitile endale ka:)
Kui ma siis oma hommikust helbekaussi tühjendama olin asunud, ise samal ajal teise käega sõnumit trükkides,juhtus säärane asi, et tilgake piima hüppas telefoni klahvi "2" vahele. Olles kuulnud, et sellised asjad telefonidele just eriti hästi ei mõju, ja soovides ka edaspidi number 2 kasutada, otsustasin telefoni veidi lammutada ja asja ilusti ära kuivatada. Kui olin ta suure pusimise peale mitmeks tükiks teha suutnud( pole just suurem tehnikasõber nagu teada), avanes mulle päris kole pilt. Minu väike kuldne telefon ( mis on kuldne muide ainult sellepärast, et Merilin ta välja valis) oli seestpoolt must! Kole kohe! Ja siis ma otsustasingi, et 16.mai on alates sellest aastast telefonipäev. See tähendab, et kui ühelgi muul päeval aastas ei tule pähe telefoni puhastada, siis 16.mail ehk võiks. Niisiis, lisaks ninapäevale on nüüd ka telefonipäev olemas.
Unenäod on ilmselt väga huvitav uurimisvaldkond.Täna öösel nägin ma ka midagi unes, muidugi unustasin selle hetk peale ärkamist ära.Aga see polegi oluline.Oluline on, et see, mida ma unes nägin, pidi olema midagi head.Sest veel mitu tundi oli nii mõnus tunne. Kummaliselt mõnus- tead, et midagi nii head oli ja ikka on hea, aga samas ei tea, mis see täpselt oli.
Paraku on unenägudel vastupidine efekt ka, st kui midagi halba oled unes näinud, siis on veel natuke aega selline tunne nagu oleks "Tantsija pimeduses" filmi vaadanud.
Keegi vist jälle ei nõustu, et täna on ilus ilm.Tegelikult ma ise ka ei nõustu vist.Lihtsalt mulle meeldib see ilm.Vist on mingi sarnane asi nagu selle unenäovärgiga, et täpselt ei tea, aga see ilm meenutab mingit perioodi minu elus, mis on juba läbi, aga mis oli väga hea.Ja nurmenukud tulevad ka seoses selle ilmaga meelde.Neil on tegelikul hästi hea lõhn, kuigi inimesed paistavad harva teadvat, et neil üldse mingi lõhn on.
Kuidas sellist inimest nimetatakse, kes otsustab asjade meeldivuse üle nende lõhna üle? Mina natuke otsustan.Lillede puhul. Kuidas muidu seletada fakti, et nartsissid, maikellukesed, sirelid, nurmenukud ja tulbid on nii head, et kole kohe. Tulpide lõhn vist paljudele ei meeldi. Mulle nii meeldib! Nagu värske rohu lõhn või midagi sellist. Igal juhul, siit järjekordne üleskutse: "Kui sa tuled, too mul lilli..." ;) Kurki ja tilli võib alati ka tuua muidugi.

Nõukogude Liit on ka seks korraks maha maetud.Loodetavasti saab peale kurjakuulutavat kuupäeva 6.06.2006 tema haual ka tantsu lüüa...:)

Täna ma räägiksin teile ühe loo, ei, kaks

Lugu selline, et ma nägin täna öösel unesid. Mõlemad toimusid minu kunagises kodus, kunagises selles mõttes, et praegu ma seal enam nii väga ei ela ja suures toas on teine diivan( see on muide eriti oluline faktor asja juures, sest see uus diivan ei meeldi mulle).
Igal juhul...see esimene oli selline, et sinna minu kunagisse koju tulid külla kaks inimest, kellest ühte muide olen ma elus umbes ühe korra näinud.Tulid, istusid köögi laua taha ja hakkasid suitsetama.Vähemalt üks neist. Mina otsisin just selle sama ühe inimese pilku kogu aeg, sest millegipärast ma hirmsasti tahtsin talle otsa vaadata, tunne oli selline, et tema pilk meeldib mulle.Aga ma ikka ei saanud talle otsa kuidagi vaadata, keegi seisis ees kogu aeg või midagi.
Teine unenägu oli selline, kus minu õe isiklik tädi( seega ilmselt ka minu oma) magas sellesama eelpool mainitud diivani peal( eks ta tegi seda tegelikult ka korduvalt).Kusagilt ilmus mingi raamat, mida ma nii väga lugeda tahtsin, aga millegipärast ei saanud ma seda kätte, kuigi ta oli justkui sealsamas laua peal.(Sellesama laua peal, mis on nii vana ja tudisev, et kerge puudutuse peale ümber kukkuda võib.Mäletad, Merilin, kuidas ema sellele ükskord otsa lendas?:D) Hoolimata sellest oli kogu aeg nii hea tunne kuidagi, et kodus olen ja teised on ka seal.
Nüüd ma siis saan aru, miks inimestele tihti soovitatakse unenägusid üles kirjutada.Kirjutamise ajal hakkasin ma praegu palju rohkem aru saama, miks ma seda sorti asju üldse unes nägin.Unenäod võivad alguse saada nii väikestest detailidest.Aga kummalisel kombel saab inimene sellest ise ka aru, kust üks või teine unenägu tuleb...
Eile lugesin oma vanu kroonikaid. Kolmanda vihikuni jõudsin.Üldiselt öelda on see väga hea tegevus, sest lausa rõõm on lugedes aru saada kui muutunud ma võrreldes 2000.aastaga olen.Aga 14-aastaselt ei saagi vist inimeselt muud oodata kui lugusid selle kohta, kuidas ma ikka ei jaksa seda koormat enam kanda.HAAHAAHAA! Paraku tuleb meil kõigil pubekas olla, enne kui normaalseks saame...
Hmm, kas ma seljataga olevatest kontsertidest ei kirjutanudki midagi? Paistab et mitte.Eilne emadepäeva asi oli küll nii armas.Mina ei tea,mis laul see Tartu poistekoori viimane lugu oli, aga täitsa tugev pisarakiskuja igal juhul, ilus, noh, nii ilus! Ja nii tore, et keegi "Ema süda" ei laulnud, see on üks hullemaid laule, mis kunagi kirjtatud.Sorry, autorid.

Aga laupäeval tegin ma seoses tolle Verdi-värgiga sellise järelduse, et naiskoori mina iialgi laulma ei lähe.Piisas ainult 5 minutist, mis naiskoori sikid-tädid minu selja taga seisid. Tuleb see sellest, et nad pidevalt naistekarjas on või millestki muust,aga tundub, et mingi intriig-intriig on aina. Väiksemagi probleemi puhul on kohe nina vingus ja selline jutt, et miks me siia üldse tulime ja meiega ikka ei arvestata piisavalt.Teisisõnu öeldes: pole hullemat asja kui naiste intriigitsemine ja virisemine.Sellega on ilmselt kindlaks tehtud ka meeste funktsioon.Ehk siis mitte lihtsalt mehed, vaid vahemehed:P Nojah, see pole vist siiski kuigi tõsiseltvõetav avaldus.

Aga mis selle naistevahelise salavaenuga üldse on? Mul on tunne, et see on olemas.Sest mina küll ei suuda välja praegu mõelda ühtegi meessoost isendit, kelle kohta ma arvaksin, et ta on tõeliselt nõme.Aga tütarlapsi võiks mitmeid üles lugeda.Mõni võib ikka tõeliselt vastik olla.Nii et naise võrdlus maoga polegi nii halb.Ise olen ka üks.

16.25
Nii, olles oma aju ja silmade suhtes ilmselgelt kuriteo sooritanud, kavatsen ma siiski siin veel natuke olla ja üht-teist öelda. Nimelt seda, et on asju ja on inimesi, mille/kelle suhtes ma ei taha ükskõikne olla, seega ma ei olegi.Lihtne.Minu jaoks on keerulisem, aga ma teen seda ikkagi.Sest ükskõiksus võrdub suures osas igavusega.Pidev ärevus pole ka muidugi kõige tervislikum, aga tühja temast, kas see toit, mida ma söön, on tervislik või? Ei ole, järelikult jätkame samas vaimus.

Täna on siiski päris hea päev.Arvestades kõike seda, mida ma näinud olen.Ja esimest korda elus õnnestus mul naeratada inimesele, kellele ma muidu millegipärast otsagi kardan vaadata.Kena, et sellised tõkked ületatavad on, sest reaalsed(ma mõtlen need,kust üle tuleb joosta) tõkked on liiga hirmsad.Mina polnud kehalises peaaegu kunagi suuteline tõkkeid jooksma, st neid ületama.Milline kaunis paralleel minu tegeliku eluga, kas pole? :P

Aga SEE teema hirmutab mind liiga palju, et sellele kuigi tihti mõelda.Sest ma pole kindel, kui aktsepteeritud on siinses ühiskonnas inimesed, kelle nägemus teiste omast lahku läheb.Minu oma siiski päriselt veel ei lähe.Ma loodan, sest kardan, et kunagi saab minust äärmuslik inimene.Mitte et ma seda praegu omal moel poleks, aga kui muutuda äärmuslikuks selles valdkonnas, millest praegu jutt käib, pole ma kindel, kas enam isegi ennast tunda tahan.

Lõppu üks positiivne noot:

Blaablaablaa

Ma usun, et on vähe inimesi, kes nõustuvad minuga selles osas, et täna on tõeliselt ilus kevadilm. Sest see, mis enne oli, oli ikka pigem suvi ju.Aga minule meeldib, kui on 4 aastaaega ja kevadel on natuke jahedamat aega ka, muidu päike(soojus) lämmatab selle värskuse ära, mis kevadest kevade teeb. Täna on nii palju õhku, on kohe, mida hingata;)
Üldiselt öelda on üsna tujutu olek, ükskord enne oli täpselt sama tunne.Tookord läks asi heaks, sest päike tuli ja mõnusad inimesed.Täna ei tule vist kumbagi, nii et kergekujuline(loodetavasti) masekas on garanteeritud. Mida muud oligi oodata, kui ma viimastel päevadel muud ei teinud kui käisin ringi ja naersin aina.Enesetunne on ikka sellise kujuga olnud: ˇˇˇˇˇˇ.
,,,,,,,,..Nii lihtne ongi luua imalat armastuslugu.

Viiul

Tümitage mind nüüd kõik, sest kell on juba nii palju, aga ma pole üldse täna asjalik olnud.Vähemalt selles osas, mis mul tegelikult plaanis oli.Praegu arutlen selle üle, kuidas kirjutatakse õigesti USA riigisekretäri nimi.Kas Condoleezza või Condoleeza või Condolezza...njah, ei tohiks just kuigi raske olla seda välja uurida.Ahaa,kirjutatakse kahe e ja kahe z-ga. Muuseas jõudsin kohe ühele kenale leheküljele,kust saab selle tädi ametliku foto endale välja printida.Ei tea kas selleks, et see endale voodi kohale riputada või?
Kogu selle aja, mis ma hommikul linnas ringi käisin, kuulasin "Jeanne d'Arc"'i. Üsna suur kontrast võrreldes sellega,et eile õhtul veel käisin jõe ääres päikeseloojangut vaatamas ja Liisi Koikson laulis malbelt ja mahedalt kõrva, kuidas ta jõeluhal jalutab. Aga ega "Jeanne d'Arc" sellepärast veel kole pole.Ainult arvestades seda, et too lugu eelmisel kevadel praktiliselt peas oli, on aastaga nii palju ununenud. Aga selle mõõga nimi on ikka veel armastus
Nüüd ma vist võin ühe saladuse avaldada. Kui me eelmisel aastal "Jeanne d'Arc"'iga esimesime ja jalad hakkasid seismisest juba nii ära väsima, siis oli nii kergendav mõelda, et varsti tuleb see ilus koht, kus mõõga nimi on armastus. Ja siis tulevad viiulid ja taada-taada-taada-taada-taa-TAA-taa-taa....Mina ei tea,mis viiulites on, aga lõikavad lausa südamesse.Mitte valusalt, vaid nii ilusalt..(Mis Chopini puutub, siis lõikab klaver ka)
Aga sina, minu tuttav viiuldaja, sa tead küll,mis sa minu matustel teed, mäletad veel, onju?
Vot, seda ma tahtsingi öelda, viiul on hirmus armas pill

Ja siis veel seda,et mul on hea meel, et inimene pole võimeline kõiki oma muljeid täpselt edasi andma.Näiteks seda tervikut, harmooniat,mida ma eile Emajõe ääres nägin, kui taevas oli õrnroosa ja lambid peegeldusid vee peal.Ma võin ju siin öelda, et oli nii-või naasugune, aga kes ise ei näinud, see ei tea.Ja kui ka nägi ise, siis sai asjast ikkagi natuke teisiti aru kui mina ja märkas mingeid detaile,mida mina ei näinud.
Minul ei ole vaja olla luuletaja, muidu ma oleksin alaliselt melanhoolses meeleolus, sest ei saaks kunagi edasi anda TÄPSELT seda, mida mõtlen/näen/tunnen.Aga see ei tähenda,et ma luuletusi ei loeks, noh, praegu vist ei loe jah, praegu loen Gorbatšovist raamatut, mis on isegi päris huvitav ( olgem ausad, ka ajaloole tuleb aeg-ajalt plusspunkte jagada).
Eile öösel,kui ma magada ei saanud, mõtlesin, et Grete on üks ilus nimi.Aga ainult niimoodi 5-tähelisena.Kohe kui sinna mingi H vahele toppida või L lõppu, läheb käest ära beibetamiseks.Siit moraal: inimesed, palun pange oma lastele nimed, mida te ise ja nemad ise hääldada suudavad.
Väidetavalt olen ma oma vanavanaema moodi.Merilin ütles. Kuidas oleks, kui mu nimi oleks Kaisa asemel Aliide? Kui juuksed kunagi halliks läheksid, siis sobiks vist küll

Minu meelest on varbavahed nii geniaalne sõna

Nägin unes uusaja eksamit.Ma polnud mitte midagi õppinud ja olin vist suhteliselt paanikas.Õppejõud küsis mu käest, mis on seevald ja kust see nimi tuleb. Mingil kummalisel põhjusel viskas mulle sel hetkel pähe, et see on ju nagu rohkem keskaja eksami küsimus( no ei ole ju!).Paistab, et ma vastasin selle küsimuse ära igal juhul, sest viimane asi, mida ma enne ärkamist nägin, oli õppejõu lai muie ja endal oli tunne, et nüüd vist pääsesin läbi.Aga ei saanudki hinnet teada...
Nonii!Paistab, et siin ja seal on asju toimumas.Kas ma olen rõõmus?JAAAAAAAA!!! OihSee oli nüüd kindalt liiga spontaanne...aga elu ilusad ja õnnelikud pisiasjad on minu jaoks õnnelikud suured asjad...Näiteks see, et mul on jälle king kotis, aga nüüd on ta terve, wiiiiii!!!
Ma olen oma teemades kuidagi väga hüplik täna, andke andeks,kes nii kergelt ümber lülituda ei suuda

Raatuse pood & naeruteraapia

Eile ma naersin palju, nii vahva oli:) Siit teema: kes on kunagi mänginud sellist mängu nagu pitt? Mina mängisin väiksena kogu aeg pitti. Ja eile ütlevad lõunaeestlased mulle jälle, et nemad pole eales sellisest mängust kuulnud ja on kulli ainult mänginud. Nii et pitt on siis ka mingi erandlik põhjaeesti sõna...
Aga.Veel suurem nali oli Raatuse Comarket eile õhtul kella poole 11 ajal. Esiteks järjekorrad,mis poolde poodi ulatusid, siis siidripudel saialetis ja puuviljasalat kommide vahel ja millised inimesed!!! Kui palju vuntse,kes müslit söövad, ja kui palju veidraid nägusid, kõveraid lausa, noh! Pole ilus naerda, aga mina naersin eile.Müüjale naersin ka näkku.Nüüd elan kauem.
Tuginedes Merilini geniaalsele lausele "Lollid ei tohiks lapsi saada." mõtlesin eile sel teemal veidi. Vägisi tuli selline pilt, kuidas ma 39-selt lastetu ja mitmete eritasandil suhetega naisterahvas olen ja sõbrannade lastele tädi Kaisa rolli hiiglama hästi sobin. Mitte et ma sellist asja sooviksin, lihtsalt tuli selline pilt ette ja hakkasin mõtlema,kas ma ikka olen mingi vinge pereema mudel.Praegu küll ei ole, aga praegu ei peagi olema.
Lisaks veel seda, et lasteaias kutsus üks kasvataja mind mingil põhjusel tädi Kaisaks.Mine võta kinni, mis tal arus oli.
Täna ma hakkan stereotüüpe murdma.Jess! Ma ei tea kuidas, aga ära murran raiped.
Oo, inimene, kes sa minu kõrval praegu istud, kiidetud olgu sinu nimi, sest ma ei tea seda...
Eile käisin ma NSV Liidu loengus, king kotis.Iroonia seisnes selles, et just eile me rääkisime Hruštšovist, kes oli ju ka kuulus kingamees.Igal juhul, kui õppejõud jõudis isand Nikita võimult kõrvaldamiseni, ütles Laura mulle kõrvalt: "Võta nüüd see king kotist välja..." Olekski viimane aeg olnud musta mokassiini kohalolekust märku anda...

Targad inimesed,kes te teate midagi USA välispoliitikast, öelge mulle mõni hea teema.Sest mul pole tõesti tahtmist kirjutada mitu tuhat sõna Marshalli plaanist, aga see on praegu ainuke asi,mis mul pähe tuleb, millest ma äärmisel juhul kirjutada isegi võiksin.Bää..no kes käskis mul ajalugu õppima tulla, oleks võinud ju hoopis praegu Emajõe ääres Tammsaaret lugeda ja mõelda, et kirjandus on nii ülev. Nii, aitab.

Teate

Ma vihkan, et mul alati arvutit käeulatuses pole, sest kohati tulevad mul mingid mõtted, mida tahaks teistega jagada kasvõi sellesama blogi kaudu..no aga mis teha, mis teha.Raha ilmselt teha.
Igal juhul on mul tunne, et kuulsin alles täna esimest korda,mismoodi inimesed tõeliselt laulavad. Istusin Verdi proovis paari vinge tenori ees ja kui need laulma pistsid, oli küll selline tunne, et taevas kukub alla ja ruum plahvatab; kõrvallauljat ei kuulnud, endast rääkimata. Aga mis mul halba öelda, nii peabki ;)
Tegelikult on praegu nii tore aeg.Minu elus üldse ma mõtlen.Kõik läheb suhteliselt nii, nagu ma tahan ja ilm on ka ilus.Kõlas see naiivselt? Oligi nii mõeldud:P
Ja prantsuse temaatika on ka mulle neil päevil hingelähedane,tundub. Triumfikaar, Eiffeli torn, Louvre...kuigi see Eiffeli raudkolakas on natuke liiga leierdatud, et temast vaimustuda.Mis ei tähenda sugugi seda,et kui mul Eiffeli torni kunagi näha peaks õnnestuma, ma temast ei vaimustuks. Ilmselt oleks sama nagu tol korral, kui üle aastate Rakvere vallimäele läksin. Selline vaade, et oleks äärepealt p****li kukkunud.
Aga Triumfikaarega seoses võiks ühe loo rääkida. Nagu ikka, loetakse Eesti keskkoolides E.M.Remarque'i raamatuid. Minul ka oli kunagi säärane aeg. Ja siis ühel päeval kirjanduse tunnis ütleb õpetaja( väga hea õpetaja kusjuures):"Kaisa, sa võiksid "Triumfikaart" lugeda,see sobiks sulle." Kaisa küsib vastu:"Miks see mulle sobiks?" Seepeale annab õpetaja umbes taolise vastuse:" See raamat on keerulistest inimestest, sina oled ka keeruline inimene." Njah,kui keegi Kaisat natukegi tunneb, siis teab, et tal on aeg-ajalt kombeks pisikesi asju südamesse võtta.Praegu.Tol ajal ei teinud ta seda aeg-ajalt, vaid pidevalt. Mitte et ma sellele õpetaja lausele kuidagi halvasti reageerinud oleksin, lihtsalt hakkasin väga pingsalt mõtlema.Et kes ma õieti olen ja mis mu siis nii keeruliseks teeb. Mitu kuud mõtlesin ja mõtlesin, püüdsin välja mõelda, mis loom ma siis õige olen, vastust siiani ei tea ja ehk seda polegi.Aga mingile selgusele ma siiski jõudsin, muidu poleks see küsimus rahu andnud.
"Triumfikaart" õpetaja kiuste ei lugenud, lugesin hiljem, suvel. Ja tõsi ta oli, minu kõige lemmikum raamat siiani.Eriti mulle meeldib see koht, kus ühe tegelase jutust tuleb välja, et Riia asub Eestis:D
Euroopal on täna päev muide, nii et head päeva kõigile!

On inimesi...

...kelle eraeluga on mul rohkem asja kui mõne teise omaga. On paiku, mis võiksid nii mõndagi öelda, kui ka seintel kõrvad oleksid. Näiteks minu köögilaud.See tuleks ilmselt lausa minema visata,sest kui Laura juhtub jälle mõnikord minu pool ööbima, siis, nojah, siis toimub seda ja teist. Ja kirjutuslaud on veel hullem, lauajutte pole küll ammu olnud, aga vanad jutud on veel alles;)
Tegelikult ma tahtsin hoopis muust rääkida.Seda nimelt, et ma hakkan vist vanaks jääma.Sest sel aastal mul kohe pole sellist kevadevaimustust kui muidu.Sellist kõikehaaravat hullusetunnet,mis peaaegu et huilgama paneks. Ei, ma vist ikka pole vana, asi on selles hoopis, et magan liiga kaua hommikuti. Kuna tegelikult kui nüüd mõtlema hakata, siis tõelise kevadehõngu ajad olid keskkooli ajal.Kui ikka poole 8 ajal hommikul toast välja minna, siis muld lõhnas ja taevas helkis ja maailm oli õnne täis.
Kui pikk või lühike aeg oleks õiglane teise inimese kohta arvamuse kujundamiseks? Ei saa ilmselt midagi teha,et esmamulje üsna kiiresti tekib ja las ta tekib, aga ma mõtlen pigem seda, kui kaua läheb aega( ja kui kaua tuleks endale aega anda) et inimesest püsiv mulje kujundada? On inimesi, kes ütlevad mulle, et nende arvamus minust on üsna inertne.Seega, kas pean siit järeldama, et üksõik mida ma teen, olgu siis head või halba, arvab see inimene ikka seda, mida ta on nõuks võtnud arvata? Tahaks siiski loota,et minu tegudel on mõte olemas ja muutumatus mõnikord ka muutlikkuseks muutub.
Aga inertsuse mõistega meenub mul alati õpetaja Sõber, kes alailma küsis milline omadus on lämmastikul ja Kaisa muudkui teadis, et lämmastik on inertne, sest kolmikside on seal. Aga kui keegi juhtub paremini teadma, siis valgustage mind ka, eks? (Kathriin juba tegigi seda:)

Ja kui see inertset arvamust omav inimene ennast nüüd puudutatuna tunneb, siis ole kohe täitsa rahulik, ma ei poe päevad läbi nahast välja, et sa minust teistmoodi mõtleksid. Kuigi sina saad minu siinsetest mõttekäikudest ilmselt nagunii teisiti aru nagu ikka.
Lõpetuseks tahaks surematuks kuulutada inimese, kes mõtles välja erilise viisi tükksuhkru pakikese avamiseks;)
PS! Olles vahepeal tarkadesse raamatutesse vaadanud, sain teada, et ehk pole sõna "inertne" siin päris õigesti kasutatud.Noh, igal juhul mina polnud esimene, kes seda sellises tähenduses kasutas.Vot!

On mul veel midagi öelda?

Kuidagi tundub, et see blogivärk siin kisub käest ära ja jutt läheb lamedaks.Aga keda huvitab, nii kaua kui mul on lõbus kirjutada, kirjutan edasi.
Näiteks selline asi, et Postimehe horoskoop lubas mulle eilseks uusi nägusid ja mis eile õhtul juhtus? Tulidki uued näod!Hämmastav! Täna on teemaks mingi inimsuhe, keegi, keda mu tuttavad peavad võõrkehaks...no tekitab mõningaid mõtteid,aga see oleks ilmvõimatu ju! Mkmm, see ei saa olla see, mis ta olla võiks. Tegelikult oleks isegi rohkem kui üks variant ju...I believe in angels, something good in everything i see... Muide Wilde raamatupoes on "Pollyanna" järg müügil soodukaga, mingi 35 eeku vist.Ma olen vist 3 korda seda juba vaatamas käinud seal.Nagu ahvatlevad mind ka Krossi "Keisri hull" ja Hirami "Mõru maik"....Niu.
Lähtudes inimnägemise teravusest võiksin ma olla ka näiteks kõige paremini kaunistatud pühademuna....selline auhind on kusjuures täiesti olemas ja seda antakse välja mitte munade eneste, vaid inimeste hulgas!
Hommiku kummalise alguse garanteeris see, et Mailit helistas mulle kell 6.51. Eeldusel, et ta ise oli sel hetkel veel Türgis, mis asub Eestist kõvasti ida pool, oli seal kell veel vähem...varane äratus?
Ma vaatan, et Mailit üldse harrastab mulle varahommikuti helistamist.Ainult ma pole kindel, kas tasub meenutada, mis kõik järgnes sellele, kui ta mulle ühel teisipäeva hommikul kella 8 ajal helistas...midagi halba ju tegelikult polnudki.
Täiesti tegus päev on olnud selle poolest, et kolasin netis ringi ja tegin järelduse, et ma olen siiski päris vaadatav tütarlaps:) Kuigi mul pole isegi peeglit oma toas.

Kuidas ma ometi võisin...

...unustada Anne horoskoobi? Hahaa, minu elu suurim suunanäitaja ju nüüdsest. Aga vist mitte enam kauaks, sest maikuu Anneke lubab mulle täiesti igavat kevadet.No kes tahaks ilusa lehekuu lehtede varjus olla pigem pealtvaataja kui kaasamängija ja tõdeda sealjuures, et mai pole suurte tunnete kuu? Lisaks veel mingi kahtlane piiritõmbamine oleviku ja mineviku vahel...no andke andeks, aga selle asjaga sai minu meelest aprillis ühele poole. Või märtsis.
Seega tuleb ilmselt ära oodata, mis mai toob ja mida toob juuni Anne, enne kui otsustada:P Ehk hakkan hoopis Postimehe astronurga innustunud fänniks:D Ja mõtlen, kuidas ma küll nii kaugele olen jõudnud, et sellise jampsiga ennast seon....Haah!
Lisaks veel ,et praegu tuli siia üks noormees, kes on mul rebaste ristimisest saadik meeles.On selline väga vahva.Tundub vähemalt, see tähendab, mitte et ma temaga suhelnud oleksin või midagi.See olen ju ikkagi mina...aga neile, kes Jürgenit teadma juhtuvad, võib vihjeks öelda, et just teda see noorsand meenutab. Mitte et seegi kuigi oluliseks võiks osutuda...
Täna oli nartsisside, st kevade lõhn õues hommikul. Ja mina loen endiselt raamatut.Loengu ajal ka. Kuigi asi osutus seal just nii lihtsakoeliseks kui ma arvasingi ja autor paistab olevat suur astronoomia ja kosmoseteemade fänn, loen asja ikka lõpuni.

Oleks vist targem lõpetada, sest mul hakkab juba natuke imelik selle sissekande esimese poole pärast :P

Pakun välja, et muinasjutus oleme me kõik võimelised elama, aga muinasjuttudel, jah, isegi neil ja eriti neil, on omad reeglid, ja kui neid veidigi rikkuda, ei pruugi muinasjutt enam õnnelikult lõppeda.Siis on kusagil üks surnud valge tuvi ja see ei ole enam hea märk. Vot sellised mõtted loetud lasteraamatust....

5.05 varahommik:)

Jälle on selline öö nagu neid varemgi palju on olnud.Mõtlesin, et hakkaks kultuuriinimeseks- käiks teatris, loeks raamatuid ja muud säänast värki.Teatrisse pole jõudnud (kui hästi läheb, siis jõuan järgmisel nädalal kontserdimaja kulisside taha taaskord ja lavale ikka ka), aga raamatuid nagu täitsa oleks lugenud. Täna käisin Ilmatsalu raamatukogus. Tuli nagu väike nostalgia. Olles nüüd harjunud suurte raamatukogudega nagu TÜ oma, kus on hullud süsteemid ja asjad, oli nii vahva käia jälle väikeses raamatukogus, kus on vähem raamatuid ja üks raamatukogutädi, kes laua taga lehte loeb. Sellises keskkonnas on raamatud palju ahvatlevamad ju:) Võib-olla sellepärast ülikooli raamatukogu polegi mu lemmikkoht, liiga nõukaaegne ja pime koht on, et seal hommikust õhtuni istuda.Kuigi ma üldse ei kahtle, et seal palju tarku raamatuid on. Ikkagi pole ma veel suutnud vaimustuda sellest, et mul on võimalus lugeda kõiki oma suurepärast eriala puutuvaid raamatuid, no ei kisu kohe, noh. Mind tõmbab endiselt ilukirjanduse poole.Sellepärast ma vist ei tahagi uskuda Mailitit, kes ütleb, et ma olen nii ajaloolase moodi. Minu süda karjub kirjanduse järele( kui nüüd kunstiliselt väljenduda). Samas on ilmselt ka üsna tugev "teise mehe haual on rohi alati rohelisem" element siin mängus.
Igal juhul, tulles tagasi selle juurde,et käisin Ilmatsalu raamatukogus...leidsin sealt ühe raamatu.Jostein Gaarder"Apelsinitüdruk"- lugemisel selgub, et selline pigem laste-noorteraamat, aga kas ei tekita see pealkiri väga mitmeid mõtteid, kui sisust veel midagi ei tea?
Minul näiteks seostus apelsin automaatselt päikesega ja rõõmsameelsuse ja säraga. Himurad meesterahvad võiksid apelsinitüdruku all ehk kedagi melonitüdruku ja kirsitüdruku vahepealset mõelda ( tõlgendage ise). Tegelikult on apelsinitüdruk seda sõna üsna otseses mõttes.Aga see selleks. Nüüd tuli hoopis selline tuju, et kirjutaks siia ühe luuletuse( kultuuriinimene nagu ma olen).Niisiis teen oma kausta lahti ja mis sealt juhtub tulema?

Kui kõnelda üksainus kord,
on vastutus nii suur,
et ükski sõna ei näi väärt,
et öelda.

Kui elada üksainus kord,
on võimalus nii suur,
et tardud
ning ta tummalt lased mööda.

Doris Kareva

Kõik läheb tegelikult täitsa hästi, minu täiskasvamine ma mõtlen. Nii hästi vist läheb, et ma ei mõtlegi selle peale ja olen lihtsalt vaikselt ja vahepeal kõrvalt vaatan, kuidas kõik sujub.Või on asi lihtsalt selles, et pikemat aega pole mingit prohmakat olnud, mis sellise tunde tekitaks, et mina selle maailma vastu ei saa? Teeks nii, et võtaks seda kui retoorilist küsimust ja jätaks vastamata...

SuuriAsjuMahutavSoolikakujulineUniseltNägusGondel

Oo, gondel, Veneetsia...ei tahagi sinna praegu, Eestis ka küllalt hea oma õhulosse ehitada ja kanaleid rajada;) Viimati rajasin kanali paar tundi tagasi makaronitaldrikusse. Ja ma mäletan ikka veel, et Panama kanal valmis 1914, selle eest sain B:)
Täiesti kummaline oli see, et kui täna varahommikul kella 4 paiku silmad kinni panin, laulsid väljas linnud.Haah. Ma mõtlen sellised tüüpilised kevadlinnud, kes tavaliselt endast päeva ajal märku annavad, mitte mingid öökullid ega värgid. Aga ma ei saa aru, mis lindude teemat ma siin aina ajan, hull ornitoloog hüppas välja kuskilt.
Vähemalt ei räägi ma ilmast.Sest tegelikult on täiesti reaalne asi, et on olemas ilmahuvilised inimesed, perekondade kaupa lausa.Vaatavad pilvi ja taevast ja ennustavad.
Eile oli kevadkarneval. Kõik, kes selleks puhuks sugu olid otsustanud vahetada, nägid üsna geniaalsed välja mu meelest. Ja üldse mulle tundub ,et eile oli üsna murranguline õhtu mu jaoks.Jälle.Viimasel ajal ma nii tihti kipun murduma, et peaks juba täitsa murtud mees olema, aga näet' täitsa elus veel ja hingitsen üsna jõudsalt. Igal juhul murrang oli eile ka.Ja see, kui öösel tundub, et on murrang, on väga hea, sest öö on ohtlik aeg, võimendab tundeid ja värki.Ja kui öösel on tunne, et on mingist asjast suva, siis on see väga hea märk Mul on üldse täitsa põnevaid märke aeg-ajalt. Teist päeva järjest tõmban endale partneri ruuni näiteks...

Midagi hakkab kohe varsti juhtuma, ma tean seda

Mesjats mai

Ongi nii! Ma ei saa siiani aru, mis pidupäev see 1.mai õieti on ,aga hea, et ta on, saab endas veel ühe päeva pühapäeva tunnet arendada.Ei, tegelikult võiks täna ikka tavaline esmaspäev olla, ma olen juba liiga uimaseks muutunud sellest nädalavahetusest. Lisaks sellele ajan ma ennast oma mõtetega veidi närvi. Aga The Rasmuse plaati sai küll jälle kuulatud ja mõeldud, et kui ma seda kaks aastat tagasi muudkui ketrasin, olid hoopis teised ajad.
Hämmastav on see ,et ma mäletan täpselt, milline päev oli täna kolm aastat tagasi. Kole ilm oli, hästi külm ja vihmane, mina passisin toas ja õppisin geograafia eksamiks.Ja kaks aastat tagasi 1.mail passisin ma ka toas, kuigi väljas oli väga ilus ilm, ja õppisin ajalooeksamiks. Aga mida ma aasta tagasi tegin, ei tea praegu, selleks tuleb kapipõhja kaevuda, paraku praegu ei saa....igal juhul tundub, et täna on täitsa eriline päev, sest ma ei õpigi. Ei ole plaanis hakata ka.Loen edasi oma vahvat raamatut.Tegelikult tuli Doris Kareva tunne peale." Aja kuju" pole veel jõudnudki lugeda.Panin vaikuse kinni.
Täna hommikul jõudsin ma jälle juba 2 inimese pärast vaikselt rõõmus olla ja salli muheleda.Loodetavasti on ka põhjust.Ja siis veel kahe inimese pärast lõuna ajal. On see mingi kevade eripära,et kahekaupa õnnelikud ollakse? Loodetavasti mitte ainult kevade siiski...Ja loodetavasti saavad inimesed ikka aeg-ajalt ka üksinda õnnelikud olla. Mina isegi peaaegu et saan:)
Aga ühte asja mina lihtsalt ei suuda ära oodata ja see on maikuu Anne:D

Truffe kirjanurk

Menu