Otse põhisisu juurde

Ann-Helén Laestadius "Vargus"


Lugu algab sellest, et 9-aastane põhjapõdrakasvatajate perest pärit Elsa näeb pealt oma lemmikpõhjapõdra tapmist. See muidugi avaldab talle mõju. Kümme aastat hiljem pole põhjapõdrakasvatajate jaoks suurt midagi muutunud - põtru ikka tapetakse ja politsei ei tee omanike meelest piisavalt. 

Kuigi krimielement oli olemas, oli põhilugu saamidest põhjapõdrakasvatajate kogukonnast Rootsis, nende suhestumisest 21. sajandi ja oma piirkonna teiste elanikega. 

21. sajandiga suhestumine oli eripalgeline. Ühest küljest aitas kaasaegne tehnika neil oma tööd tõhusamalt teha, samas kui moodsa aja heitlikud talved loopisid omalt poolt kaikaid kodaratesse. Teisalt oli näha traditsioonilise elukorralduse vastuolusid moodsate mõtteviisidega. Peeti loogiliseks, et perepoeg kannab ametit edasi ja tegeleb ka põhjapõdrakasvatusega. Aga kui ta ei taha? Äkki ta tunneb ennast sundpärijana väljaspääsmatus olukorras olevat? Ehk hoopis tütar tahab põdrakasvatajaks saada, aga kas ta võib, ta on ju naine?

Teiste elanike ja riigiga suhestumine polnud ka lihtne. Pahandus võis tulla sellest, kui sinu põhjapõdrad tee peal autoga sõitjale ette jäid või sellest, kui "vales kohas" oma emakeelt ehk mitte rootsi keelt rääkisid, laste kooliteema oli veel eraldi keeruline. Lisaks võisid saamide põdrakasvatusalad mõne kaevanduse laienemisele ette jääda või võis politsei saamide silme läbi loomade selget tapmist ainult varguseks nimetada ja uurimise lõpetada. 

Raamat ei olnud kirjutatud päris nii, et saamid on head ja rootslased on pahad ja kiusavad neid. Vähemalt mina sain nii aru, et eesmärk oli pigem üldiselt probleemidele osutada. Politsei peab lähtuma seadustest, patrull ja kiirabi ei saa jõuda kohale 5 minutiga, kui nende teeninduspiirkond on ülisuur. See muidugi ei välista kellegi diskrimineerimist, aga esmane probleem on kusagil mujal.

Diskrimineerimisteemat sisaldavad lood toovad ikka pähe mõtte, kui lihtne on olla tolerantne selle suhtes, mis sinu igapäevaelu ei mõjuta. Vastupidi ka - raske on saada või jääda tolerantseks millegi suhtes, mis tundub sind negatiivselt mõjutavat. Eelarvamuse juur istub tõenäoliselt sinu põlvkonnast sügavamal ega allu lihtsale väljajuurimisele. Mis ei tähenda, et ei võiks seda püüda. Lõpuks õnnestub.

Huvitavaid tegelasi oli mitmeid, Elsa sõbranna onu Lasse neist ehk kõige silmapaistvam. Tükk aega ei saanud aru, millisena peaks teda nägema: kas ta peaks mulle meeldima või peaksin teda milleski kahtlustama. Sellega, milliseks tema lugu kujunes, ei tahtnud lugedes päris nõustuda, aga nüüd natuke hiljem saan aru, miks seda vaja oli. Kõik tegelased ei pea olema avatud raamatud. Mõtle ise välja. 

Tegelane Robert, kes loomade kallal vägivallatses, tundus natuke nagu karikatuurne. Kuivõrd tema kurjusele väga paljusõnalist selgitust ei antud (natuke siiski anti), siis imelik oli lugeda, kuidas keegi tapab ja samal ajal nagu naudib seda? See võib koledates krimilugudes muidugi tavaline asi olla, ma lihtsalt neid eriti ei loe.

Atraktiivse välimusega raamat. Sinine, lumine, ilusa looma pildiga.


"Vargus" on esimene raamat triloogiast. (Tegelased on küll igas raamatus erinevad.) Teise osa nimi on "Karistus", kolmanda nimi "Häbi". Hetkel eesti keeles teisi pole. Äkki tulevad.

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...