Otse põhisisu juurde

Sally Rooney "Normal people"

Lugesin seda teist korda. Esmakordne lugemine oli 2019. aasta suvel. Tollal tundus ilmselt raamatu teema nii huvitav, et põhitähelepanu läkski otsestele sündmustele ja vähem sellele, milline raamat üldiselt oli. 

Peategelased: Marianne ja Connell (algul õpilased, siis üliõpilased)

Tegevusaeg: 2011-2015 (kuigi see nagu ülioluline pole)

Tegevuskoht: Iirimaa (väljamõeldud väikelinn Carricklea ja päris Dublin)

Teema on see, kuidas Marianne ja Connell üksteise elusid mõjutavad. Kui suurt rolli mängib see, kes on sinu kõrval ja läheduses murrangulistel aastatel (mingi 16-20+ on enamasti murranguline, nii peas toimuva kui ümbritseva mõttes). Need võivad päris palju olla inimesed, keda sa tegelikult pole ise enda lähedusse valinud, vaid kes lihtsalt juhtuvad seal olema (näiteks klassikaaslasi reeglina ju ei vali). Ja siis on inimesi, kelle läheduses tahaks olla sellepärast, et see nagu... sobib lihtsalt. Ühtlasi näeme, kuidas keskkond võib inimeste rolle ja olemist muuta. 

Esmakordselt lugedes elasin Connellile ja Marianne'ile väga kaasa. Nagu vaikimisi kohe. Seekord peab ütlema et nii palju ei elanud. Pole kindel, kas Marianne mulle väga meeldis. Muidugi oli tal täitsa pekkis perekond ja ses osas maksis talle kaasa tunda, aga mingid tahud temast... Nägemus iseenda erilisusest ilmselt aitas tal pekkis perekonna hulgas ellu jääda. Samas kuidas tekib teadmine enda erilisusest, kui perekond väiksest peale sulle korrutab, et sa midagi väärt pole?

Üks asi, mida esimest korda lugedes kindlasti tähele ei pannud, oli tekstitihedus. Ilmselt oli asi mõnevõrra ka minu keskendumisraskustes, aga päris paljusid lauseid lugesin seekord kaks korda. Sõnad polnud võõrad, aga neid oli, nagu öeldud, tihedalt. Peategelaste mõtete kirjeldamine üksteise suhtes oli mitut puhku väga täpne ja niuke... ootamatu? originaalne? Polnud alati kõige ilmselgemad asjad, mida keegi võib mõelda kellegi kohta, kes talle meeldib. Kohati oli natuke ka vaadake kui lahedaid sõnu ja konstruktsioone ma kasutan-tunnet. (Maitea, on see noore kirjaniku puhul paratamatu?) Õnneks polnud seda häirivalt palju.

Mulle tundub, et paljud lugejad kritiseerivad Sally Rooneyt jutumärkide mittekasutamise pärast. Üheski tema raamatus pole neid. Rooney ise ütleb, et nii tundub tekst loomulikum, lugejad ütlevad, et on raskem jälgida. Maitea, kas ma ses asjas just autori poolel olen, aga mind pole jutumärkide puudumine seni seganud. Tekst tõesti voolab.

"Normal people" tehti üsna ruttu ka seriaaliks. Täpselt on meeles, millal see välja tuli, sest oli aprill 2020, koroonakevad. Seriaalis on häid stseene. Üks on kohe eriti hea. Ja üks peaosatäitja Paul Mescal, kelle jaoks Connell oli põhimõtteliselt esimene linaroll, on sealt edasi saanud väga kuulsaks. Aga see mulje võib olla ka petlikest sotsiaalmeedia algoritmidest tekkinud. 

Samalt autorilt varem loetud:

  • "Normal people"
  • "Vestlused sõpradega"
  • "Beautiful world, where are you"
Eesti keeles muidugist on ka Sally Rooney kõik raamatud olemas. Ikkagi auhinnatud ja oma põlvkonna hääleks nimetatud kirjanik. 

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...