Jutustaja Katja on kusagil 35-aastane rootslanna. Sõbranna Lou kutsub ta külla/puhkama oma mehe uhkesse Prantsuse villasse. Lou on filmitäht, noorukesena läbi löönud filmiga "Babetta". Lou mees, umbes 70-aastane Renaud, on tunnustatud filmioperaator, oli ka "Babetta" operaator.
Katja tahtis ka tegelikult näitlejaks saada, aga tal ei õnnestunud läbi lüüa. Nüüd on ta kandideerinud doktorantuuri, et kirjutada naistest filmimaailmas (noh, üldiselt öeldes sellest).
Meieni tuuakse Katja pidevad kirjeldused Lou täiuslikkusest, samas kui objektiivselt Lou käitumist vaadata, saame aru, et Katja suhtumises sõpra on midagi ikka täitsa mööda, kipub jumaldamiseks.
 |
| Paljulubav avalause. Lootus oli, et raamat sellele küsimusele rohkem vastab. |
Meeleolu pannakse algusest peale paika. Lugedes ei saa head tunnet tekkida, pidevalt hõljub õhus mingi negatiivne salapära. Vahepeal tundub, et eesmärk ongi lihtsalt lugejat pidevalt negatiivselt üllatada, šokeerida. Nagu tihti Põhjamaade naiskirjanduses, kuulub šokeerimise hulka mitmeid kehavedelike kirjeldusi. Maitea, miks muidu ei saa.
Ilmselt seda ikka on feministliku teosena mõeldud. Ikka sama teema, et mehed valitsevad ja naistel meeste maailmas raske. Muud põhjust säärase raamatu kirjutamiseks nagu välja ei nuputanud. Jah, oli see ühepoolse jumaldava sõpruse teema, aga kuna see lõpuks kuidagi ei lahenenud, siis ei osanud sellest suurt arvata.
Läbi raamatu on kirjeldused erinevatest filmi "Babetta" stseenidest, aga ei mõelnud välja, miks nad seal on. Kas peaksin mõtlema, et Lou elu sarnaneb Babetta eluga, kus mehed valitsevad? Okei siis.
Viimane peatükk kannab pealkirja "Director's cut", kus mõnekümne lehekülje jooksul raamatule alternatiivne lõpp välja pakutakse. Miks mitte selline võte, aga lõpp ise... seebikas?
Niuke eesmärgita lugu.
Vaikimisi eeldatakse, et lugeja oskab inglise keelt, sest autori poolt ingliskeelsetena mõeldud väljendeid ja lauseid, mis tekstis esinevad, ei tõlgita märkustes ära.
Kommentaarid