Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2021, 2. poolfinaal

See toimus, niisiis, laupäeval.

Kummitab, kurivaim

Helen - Nii kõrgele

Redel - Tartu

Mõlemad laulud keskendusid peamiselt ühele lausele ja see kummitab pagana hästi.


Mitte sugugi ei kummita

Kadri Voorand - Energy
Kuidagi nostalgiline on, mõne koha peal tuleb "Rock'n'roll kids" meelde. Ilus laul. Õrn ja jõuline samaaegselt. Meeldib kuulata, aga siin pole seda meeldejäävat rida.

Uku Haasma - Kaos
Need kohad, kus ta laulab kaaaaos ja vaaaaos mulle meeldivad. Tahaks mingit teist olukorda selle kuulamiseks. Lõpus ilus kitarr.

Alabama Watchdog - Alabama Watchdog
Mitu korda kuulata ilmselt ei viitsiks, aga ühekordsel kuulamisel ei sega.


Gospel?

Sissi - Time

Rahel - Sunday night

Põhimõtteliselt see ongi. Praegu peast ümiseda ei oskaks kumbagi.


Lindi pealt oli parem

Gram of Fun - Lost in a dance
Nii kahju on sellest laulust. Läks live-esituse nahka. Minu kõige lemmikum lugu võib-olla üldse Eesti Laulul sel aastal. 


Heleza - 6
Videos oli kuidagi salapärane ja suht meelas värk, laval oli meh.


Meestekas

Uku Suviste - The lucky one
Ei ole üldse halb asi, aga pingutuse maik man. 

Jüri Pootsmann - Magus melanhoolia
Jüri hääl on mulle jätkuvalt kõrvamööda. Huvitav mõte ka panna madalahäälsuse poolest tuntud laulja kõrget nooti võtma. Selline moodsa muusika esindaja mulle põhimõtteliselt istub küll. 


Eurohitt

Suured tüdrukud - Heaven's not that far tonight
Pole siin ilmselt parim laul ja pole ilmselt ka võidulaul, aga see ongi klassikaline Eurovisioon. Legendaarsed eurolaulikud sädelevates kostüümides, ühtlasi väga head lauljad. Laul kerib muudkui vinti peale, laval pidu täie hooga käib, lõpuks ilmuvad ka peokülalised taustalauljad (vähemalt sama kuulsad kui põhilauljad). Noh ja nii edasi. Ülekaalukalt kõige lõbusam seltskond.

Kommentaarid

  1. Sellest poolfinaalist ei jäänud mul mitte ridagi ühestki loost kummitama. Kaks päeva hiljem ei meenu ühtki sõna. See viitab tõenäoliselt ajule ebaolulisena näivale infole...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...