Otse põhisisu juurde

Nähtud raamatud 2020

Nagu ülemöödunud aastal, asusin ka 2020. aasta alguses üles märkima avalikus ruumis nähtud raamatuid. Selliseid, mida keegi kusagil luges või ka käes kandis või lauale pannud oli. 

Mõnda aega läks päris hästi, siis tuli see, et eriti nagu avalikku ruumi ei sattunud. Aga ega silm tühja kohta salli - hakkasin täitsa palju tähele panema seriaalides/filmides vilksatavaid raamatuid. Ja sotsiaalmeedias muidugi. Ja suvi tuli, see oli mitmesuguseks nägemiseks hea periood. 

Nõnda sain kokku 46 erinevat nimetust. 

Kusagilt internetist nähtud (otsesed raamatureklaamid ei läinud arvesse)

  • Jojo Moyes "Over horisonten" (originaalpealkiri "The giver of stars")
  • Caitlin Moran "How to be a woman" (ühelt fotolt, kus seda luges Michelle Dockery, ise Downton Abbey lady Mary riietes)
  • Patti Smith "Just kids" (väga soovitatud Instagramis ühe noore näitleja poolt)
  • Delia Owens "Kus laulavad langustid"
  • Sylvia Day "Bared to you" (nähtud korterimüügikuulutuses, mis on ka huvitav koht, kust inimeste riiuleid vaadata)
Selgub, et 1. raamat 5-osalisest
erootiliste romaanide sarjast "Crossfire".


Seriaalis/filmis nähtud

  • Jack London "The Call of the wild"
  • Doris Lessing "The Golden notebook"
  • Kazuo Ishiguro "Never let me go"
  • Jane Austen "Pride and prejudice" ja "Emma"
  • Virginia Woolf "A passionate apprentice" ja "A room of one's own"
  • Jhumpa Lahiri "Unaccustomed Earth"
  • George Elliot "Silas Marner" (viimased 4 rida on kõik sama tegelase öökapilt)
  • Pablo Neruda "20 love poems"
  • George Elliot "Middlemarch"


    "Middlemarch" on mul mõttelises
    lugemisnimekirjas, aga 
    900 lk veits hirmutab.

  • William Shakespeare "The Tempest"
  • Mercedes Lackey "By the sword"
  • J. W. Goethe "Die gesammelten Gedichte"
  • Susan Abulhawa "Morgon i Jenin" (originaalis "Mornings in Jenin")
  • Sylvia Plath "Zungen aus Stein" (ehk "Johnny Panic and the bible of dreams")
  • Oriana Fallaci "A man"
  • Naomi Klein "Logos? Nein, danke" (inglise keeles "No logo")
Võitlusesse logodega niisiis.



Nähtud kusagil avalikus kohas (kellegi käes/nina ees)
  • Dina Rubina "Cordoba valge tuvi"
  • Hanya Yanagihara "A little life"
  • Benjamin Graham "Intelligentne investor" 
  • Berit Sootak "Viimane hingelind"
Reklaamitakse Eesti fantasy-romaanina. 
Mirtelist saab Säde ja rahvapärimus 
on ka mängus.


  • Sally Rooney "Normal people"
  • Andrus Kivirähk "Maailma otsas"
  • Tove Jansson "Muumipapa memuaarid"
  • Elif Shafak "Arhitekti õpipoiss"
Tundub täitsa huvitav. Tegevus 16. sajandi
Istanbulis sultani õukonnas.


  • Stephen Hawking "A brief history of time" (suure tõenäosusega, päris ei jõllitanud välja)
  • Anatoli Rõbakov "Raske liiv"
  • Susan David "Emotional agility"
  • Vladimir Nabokov "Kuningas, emand, poiss"


    Eks kuningas ja emand ole omavahel abielus 
    ja poiss on siis see kolmas. (Vähemalt ma pakuks nii
    sisukirjelduse põhjal.)

  • Ian Penman "It gets me home this curving track"
  • Peter Esterhazy "Südame abivahend" (ma pakun, jällegi keeruline oli hästi näha)
  • Madeline Miller "The song of Achilles"
  • Mari Tammar "Hundihüüdja"


    Selle lugesin ise ka läbi, kui olin näinud 
    tütarlast pargis teda lugemas. 
    Teistsugususest, nagu "Libahuntki".

  • Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb"
  • Cath Crowley "Sõnad sügaval sinises"
  • Andrus Kivirähk "Ivan Orava mälestused"
  • Thomas Bannerhed "Kaarnad"


    Vaimse tervise probleemidega mees tahab 
    talu iga hinna eest pojale pärandada. 
    Poeg ei taha ja on ka ärevil. 

  • Ilmar Talve "Maapagu"
  • Tõnu Õnnepalu "Paradiis"
  • Matthew Walker "Why we sleep"


    Neuromees ja uneekspert kirjutab,
    miks me magame. 

See vist oli nüüd viimane möödunud aastat puudutav postitus.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...