Kõik sai alguse nii nagu ka eelmisel aastal, et tegin endale aasta alguses hoogsasti ühe 6x6 bingopileti. Mõtlesin et noh, sain möödunud aastal ühe reakese täis, saan ka sel aastal.
Saingi. Kõik 36 ruutu sain täis. Sest see lugemisvärk läks sel aastal ikka täiesti käest ära. Võin julgelt öelda, et pole ühelgi varasemal aastal sihuke raamatukoi olnud. Lisaks põhibingole olid veel suvebingo ja sügisbingo...
Aga see põhiline bingo on siin (peale vajutades läheb suuremaks):
Ülekaalukalt raskeim ruut oli Soome autori raamat. See jäi mul juba eelmisel aastal täitmata (mistõttu ta ka sel aastal lisasin) ja oli ka sel aastal viimane. Oleks tühjaks jäänudki, kui poleks spetsiaalselt ette võtnud. Lugesin siis ära Tove Janssoni "Suveraamatu", olude sunnil inglise keeles. Sain ruttu aru, et see pole raamat, mida inglise keeles lugeda. Eesti keelele on kogu see värk kultuuriliselt lähedasem ma ütlen.
Ja kui keeltest veel rääkida, siis Daniel Glattaueri "Hea põhjatuule vastu" üle lugedes sain jällegi ruttu aru, et see raamat ei saa originaalis inglise keeles olla (mida ta polegi, on saksa keeles). Isegi läbi tõlke on kogu kirjutamise ja tegelaste suhtlemise viis selline, et üldse mitte inglise keele teema. Mis on värskendav vahepeal.
Hilistalvel lugesin "Vihurimäed". Muidu oli ka mokka mööda, aga lõpuotsa lugedes juhtusin ise just haigeks jääma ja siis oli nagu veel süngem ja unesegasem kogu see värk.
Kui jällegi on tarvis helget kevadsuve meeleolu, võib Dostojevski "Valged ööd" korraga alla neelata.
Aga noist, mis bingos pole esindatud, olid näiteks Khaled Hoisseini "Lohejooksja", Peedu Saare "Mailased", Ray Bradbury "Võilillevein" ja Colm Toibini "The Blackwater lightship" täitsa kenad. Teised ka. Paljud teised.
Kommentaarid