Otse põhisisu juurde

Kirjanurga advendikalender - 6. aken

 Näokatte-pidu


Vaatasin 100 aasta tagust Postimeest (6. detsembrist 1920) ja leidsin säärase kuulutuse. 

"Bürgermusse" saalis laupäeval, 11. detsembril 1920 a., kell 9 õhtul Näokatte-pidu. Suurendatud tuletõrjujate orkester. Konfetti, serpentiinid jne. Piletite eelmüük Annoki kaupluses, Suurelturul nr. 16, Weckrami rohukaupl., Tähe tän. nr. 63 ja õhtul Bürgermusse kassas. Pidu toimkond. 

Eks peokuulutus jäänud mulle silma oma nimega. Näokatte pidu võiks hetkel ka kõnekas olla, kas pole. Maskiball selles või teises tähenduses.

Peo korraldajaks oli Tartu Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, kelle logo ka kuulutuse ülaosas näha. 

Bürgermusse oli sihukene klubi moodi asi, asus Uueturu tänaval. (Tänav on praegugi olemas, umbes seal, kus endine postimaja/praegune Playtechi maja on.)

Suureturu tänav on praegu raekoja plats. (Seal on küll ju tänav põhimõtteliselt. Krisostomuse pood ja linnaraamatukogu lugemistuba ja.) 

Weckrami rohupood sai oma nime Edgar Weckrami järgi, kes teda pidas. Weckram oli üks Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi juhtfiguure. 1936 kolis tema pood Tähe tänavalt aadressile Poe 9 (kus praegu on suht park ainult). Aadressil Tähe 63 saab aga praegu külastada imetabase kohviga Karlova Kohvi. 

Kommentaarid

Popid

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

You don't even know me...I don't even know me?

Kas 10 aastaga on võimalik rohkem kui 10 aastat vanemaks saada? Mina mitte ei tea, kust see laul mulle pähe kargas äkki..ei, tegelikult tuli meelde küll kust, nooh, igal juhul tema on minul nüüd peas ja aina tundub, et see pidi olema rohkem kui 10 aastat tagasi. Sest mulle tundub, et 12-aastasena ei saanud ma oma praegusest endast nii palju erineda. Ilmselt on see muidugi hea, et tegelikult erinesin. Võib-olla ei ole ka. Olenevalt sellest, kes ma praegu olen. (Ja mind juba mitmendat korda häirib, et postituse pealkirja ei saa kaldkirja panna. Sest kui on laulusõnade või tsitaadiga näiteks tegemist, siis ma tahaks, et see välja paistaks. Tühjagi ta paistab.)