Otse põhisisu juurde

Kümnendate kümnend

Raadio 2 valis eelmise kümnendi parimaid Eesti laule. Kuna mina enda tabelit koostada ei oska, sest pole ammendavat nimekirja, mille hulgast valida, võtan heaks raadiojaama oma kommenteerida. Olin päris üllatunud, sest siin on ainult 2 esitajat, kellest ma midagi kuulnud pole. Ja üle poolte lauludest on täitsa tuttavad.

25. Vaiko Eplik - Mõteteis mõrudais
Üllatav valik, aga halvaks ei nimeta. Hea laul. 

Olen mõnel korral ainult kuulanud, aga teoorias selle koosluse suur fänn. Veits Grünberg ja sihukesed asjad tulevad meelde.

Hmnja, miks mitte. Sisu mõttes natuke Jon Lajoie üks laul

Ühest küljest meeldib see kõla, teisalt nende laulud on siiski minu jaoks paljus sarnased. Ühtlasi muusikavideod, kus muusika ei alga kohe algusest, vaid algul on mingi 40-50 sekundit niisama pilti, on veits tüütud. 

Mhmh, jah, armas. Eks iga loom on oma peremehe nägu, vaata Uku Suvistet, tal on raudselt öökull.

See meenutab mingit laulu, mis on juba olnud. Selle koha peal, mis tuleb pärast rida pohmakaga tööl. 

2020. aastal sain teada sellise laulu olemasolust. Mõttel on jumet. Meelelahutuslik ka. 

Ma oleks "Segased lood" pannud, aga see on ka hea. Rohkem suvehõnguline kui "Rannamaja" või "Kuumad ööd" või kes. 

Ei meeldinud põrmugi esmakordsel (ja ka teistkordsel) kuulamisel, vaadata siiani ei taha. Aga ma saan aru, et see oli uudne omal ajal. Ja visuaalse poole mõte vist oligi, et veits ebamugav oleks? 

Vastand eelmisele? Rohkem malbe annab olla. "Nähtamatu" oli veel sumedamakõlaline, aga ilmselt juba enne 2010. aastat. 

15. Aides - Unbelievable
Odoot, miks mulle tundus, et Aides on mingi valus rokkbänd. Ok, natuke on ka loo arenedes. Tundub, et pean kuhugi mängunimekirja panema selle, sihukesi asju vanasti väga kuulasin ja kes ütleb, et vanasti läbi on. Mõne koha peal meenutab seda bändi, mida Stig Rästa kunagi tegi. Outloudz, vot. 


Sünge laul. Tarmost. 

13. NOËP - Rooftop
Jep, tänan väga. 


12. Cartoon ft. Kristel Aaslaid - Immortality
Minu lemmikversioon on see, kus Joosep Järvesaar laulab. Heh, ta oli telekas just mingi minut tagasi. 


Jällegi selline orkester, mis mulle teoorias hästi meeldib, praktikas olen vähe kuulnud. Oh, aga ma tean seda laulu ju, mõtlesin, et ei tea.

Vist vanuserühma 5 ja noorem suur lemmik? Muhelema ajab.

9. Yasmyn - LA meeting
Vat sellest kuulen esimest korda. YT's ka pole. 

Jaan Pehki versioon oli meeldejääv.

7. Jüri Pootsmann - Aga siis
Õujees, need võnked. Mitte need, mis videos, ikka need mis laulus. 


See on teine, millest esitajastki pole varem kuulnud, laulust rääkimata. Kes need tegijad on huvitav.

Nagu Anett Kontaveit, ei tee ka nublu midagi Reketita, onju. Eks ta ole meeldejäävam kui mõni muu sama stiili lugu. 

Siin mul on teema. Ega see pole halb lugu, ei. Lihtsalt ma pole kunagi aru saanud, miks just see laul on laialdase arvamuse järgi nende parim lugu. In the end there's only love on, Road to the hill on, Jolene on, Sailor man on, ja võiks veel lisada neid. Kas see bassikäik on faktor siin ehk? Mulle tavaliselt ka need mõjuvad, aga siin ei mõju. Liiga kantrilt kõlab mu kõrvale. Aga pole halb laul. 

3. Lenna - Rapunzel 
Absoluutselt. Ja Hüvasti, Maa, Õnnelaul, Kogu tõde Jüriööst, Mida sa teed. Samast perioodist kõik. Kohe sellised rõõmsad lood. "Rapunzel" oli 2010. aasta Eesti Laulul muide, tähistab 10. sünnipäeva sel aastal. 


Ja ka sel kümnendil ajab see mul südame rütmist välja ja ilu siit kuidagi välja ei kuula. 

1. Vaiko Eplik - Soorebased 
Selline laul, et kuulad-kuulad ja siis nagu hakkab häirima. Aga mitte selles mõttes, et paneks kinni, vaid nagu vähe masohhistlikult, et natuke on nagu hea ka see, kuidas ta kriibib, ma kuulan õige natuke veel. Järgmisel hetkel on laul kümnendat korda korduse peal, sest ega aru enam ei saa, kus ta lõpeb või uuesti algab. 


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...