Otse põhisisu juurde

Kümnendate kümnend

Raadio 2 valis eelmise kümnendi parimaid Eesti laule. Kuna mina enda tabelit koostada ei oska, sest pole ammendavat nimekirja, mille hulgast valida, võtan heaks raadiojaama oma kommenteerida. Olin päris üllatunud, sest siin on ainult 2 esitajat, kellest ma midagi kuulnud pole. Ja üle poolte lauludest on täitsa tuttavad.

25. Vaiko Eplik - Mõteteis mõrudais
Üllatav valik, aga halvaks ei nimeta. Hea laul. 

Olen mõnel korral ainult kuulanud, aga teoorias selle koosluse suur fänn. Veits Grünberg ja sihukesed asjad tulevad meelde.

Hmnja, miks mitte. Sisu mõttes natuke Jon Lajoie üks laul

Ühest küljest meeldib see kõla, teisalt nende laulud on siiski minu jaoks paljus sarnased. Ühtlasi muusikavideod, kus muusika ei alga kohe algusest, vaid algul on mingi 40-50 sekundit niisama pilti, on veits tüütud. 

Mhmh, jah, armas. Eks iga loom on oma peremehe nägu, vaata Uku Suvistet, tal on raudselt öökull.

See meenutab mingit laulu, mis on juba olnud. Selle koha peal, mis tuleb pärast rida pohmakaga tööl. 

2020. aastal sain teada sellise laulu olemasolust. Mõttel on jumet. Meelelahutuslik ka. 

Ma oleks "Segased lood" pannud, aga see on ka hea. Rohkem suvehõnguline kui "Rannamaja" või "Kuumad ööd" või kes. 

Ei meeldinud põrmugi esmakordsel (ja ka teistkordsel) kuulamisel, vaadata siiani ei taha. Aga ma saan aru, et see oli uudne omal ajal. Ja visuaalse poole mõte vist oligi, et veits ebamugav oleks? 

Vastand eelmisele? Rohkem malbe annab olla. "Nähtamatu" oli veel sumedamakõlaline, aga ilmselt juba enne 2010. aastat. 

15. Aides - Unbelievable
Odoot, miks mulle tundus, et Aides on mingi valus rokkbänd. Ok, natuke on ka loo arenedes. Tundub, et pean kuhugi mängunimekirja panema selle, sihukesi asju vanasti väga kuulasin ja kes ütleb, et vanasti läbi on. Mõne koha peal meenutab seda bändi, mida Stig Rästa kunagi tegi. Outloudz, vot. 


Sünge laul. Tarmost. 

13. NOËP - Rooftop
Jep, tänan väga. 


12. Cartoon ft. Kristel Aaslaid - Immortality
Minu lemmikversioon on see, kus Joosep Järvesaar laulab. Heh, ta oli telekas just mingi minut tagasi. 


Jällegi selline orkester, mis mulle teoorias hästi meeldib, praktikas olen vähe kuulnud. Oh, aga ma tean seda laulu ju, mõtlesin, et ei tea.

Vist vanuserühma 5 ja noorem suur lemmik? Muhelema ajab.

9. Yasmyn - LA meeting
Vat sellest kuulen esimest korda. YT's ka pole. 

Jaan Pehki versioon oli meeldejääv.

7. Jüri Pootsmann - Aga siis
Õujees, need võnked. Mitte need, mis videos, ikka need mis laulus. 


See on teine, millest esitajastki pole varem kuulnud, laulust rääkimata. Kes need tegijad on huvitav.

Nagu Anett Kontaveit, ei tee ka nublu midagi Reketita, onju. Eks ta ole meeldejäävam kui mõni muu sama stiili lugu. 

Siin mul on teema. Ega see pole halb lugu, ei. Lihtsalt ma pole kunagi aru saanud, miks just see laul on laialdase arvamuse järgi nende parim lugu. In the end there's only love on, Road to the hill on, Jolene on, Sailor man on, ja võiks veel lisada neid. Kas see bassikäik on faktor siin ehk? Mulle tavaliselt ka need mõjuvad, aga siin ei mõju. Liiga kantrilt kõlab mu kõrvale. Aga pole halb laul. 

3. Lenna - Rapunzel 
Absoluutselt. Ja Hüvasti, Maa, Õnnelaul, Kogu tõde Jüriööst, Mida sa teed. Samast perioodist kõik. Kohe sellised rõõmsad lood. "Rapunzel" oli 2010. aasta Eesti Laulul muide, tähistab 10. sünnipäeva sel aastal. 


Ja ka sel kümnendil ajab see mul südame rütmist välja ja ilu siit kuidagi välja ei kuula. 

1. Vaiko Eplik - Soorebased 
Selline laul, et kuulad-kuulad ja siis nagu hakkab häirima. Aga mitte selles mõttes, et paneks kinni, vaid nagu vähe masohhistlikult, et natuke on nagu hea ka see, kuidas ta kriibib, ma kuulan õige natuke veel. Järgmisel hetkel on laul kümnendat korda korduse peal, sest ega aru enam ei saa, kus ta lõpeb või uuesti algab. 


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...