Otse põhisisu juurde

Kümnendate kümnend

Raadio 2 valis eelmise kümnendi parimaid Eesti laule. Kuna mina enda tabelit koostada ei oska, sest pole ammendavat nimekirja, mille hulgast valida, võtan heaks raadiojaama oma kommenteerida. Olin päris üllatunud, sest siin on ainult 2 esitajat, kellest ma midagi kuulnud pole. Ja üle poolte lauludest on täitsa tuttavad.

25. Vaiko Eplik - Mõteteis mõrudais
Üllatav valik, aga halvaks ei nimeta. Hea laul. 

Olen mõnel korral ainult kuulanud, aga teoorias selle koosluse suur fänn. Veits Grünberg ja sihukesed asjad tulevad meelde.

Hmnja, miks mitte. Sisu mõttes natuke Jon Lajoie üks laul

Ühest küljest meeldib see kõla, teisalt nende laulud on siiski minu jaoks paljus sarnased. Ühtlasi muusikavideod, kus muusika ei alga kohe algusest, vaid algul on mingi 40-50 sekundit niisama pilti, on veits tüütud. 

Mhmh, jah, armas. Eks iga loom on oma peremehe nägu, vaata Uku Suvistet, tal on raudselt öökull.

See meenutab mingit laulu, mis on juba olnud. Selle koha peal, mis tuleb pärast rida pohmakaga tööl. 

2020. aastal sain teada sellise laulu olemasolust. Mõttel on jumet. Meelelahutuslik ka. 

Ma oleks "Segased lood" pannud, aga see on ka hea. Rohkem suvehõnguline kui "Rannamaja" või "Kuumad ööd" või kes. 

Ei meeldinud põrmugi esmakordsel (ja ka teistkordsel) kuulamisel, vaadata siiani ei taha. Aga ma saan aru, et see oli uudne omal ajal. Ja visuaalse poole mõte vist oligi, et veits ebamugav oleks? 

Vastand eelmisele? Rohkem malbe annab olla. "Nähtamatu" oli veel sumedamakõlaline, aga ilmselt juba enne 2010. aastat. 

15. Aides - Unbelievable
Odoot, miks mulle tundus, et Aides on mingi valus rokkbänd. Ok, natuke on ka loo arenedes. Tundub, et pean kuhugi mängunimekirja panema selle, sihukesi asju vanasti väga kuulasin ja kes ütleb, et vanasti läbi on. Mõne koha peal meenutab seda bändi, mida Stig Rästa kunagi tegi. Outloudz, vot. 


Sünge laul. Tarmost. 

13. NOËP - Rooftop
Jep, tänan väga. 


12. Cartoon ft. Kristel Aaslaid - Immortality
Minu lemmikversioon on see, kus Joosep Järvesaar laulab. Heh, ta oli telekas just mingi minut tagasi. 


Jällegi selline orkester, mis mulle teoorias hästi meeldib, praktikas olen vähe kuulnud. Oh, aga ma tean seda laulu ju, mõtlesin, et ei tea.

Vist vanuserühma 5 ja noorem suur lemmik? Muhelema ajab.

9. Yasmyn - LA meeting
Vat sellest kuulen esimest korda. YT's ka pole. 

Jaan Pehki versioon oli meeldejääv.

7. Jüri Pootsmann - Aga siis
Õujees, need võnked. Mitte need, mis videos, ikka need mis laulus. 


See on teine, millest esitajastki pole varem kuulnud, laulust rääkimata. Kes need tegijad on huvitav.

Nagu Anett Kontaveit, ei tee ka nublu midagi Reketita, onju. Eks ta ole meeldejäävam kui mõni muu sama stiili lugu. 

Siin mul on teema. Ega see pole halb lugu, ei. Lihtsalt ma pole kunagi aru saanud, miks just see laul on laialdase arvamuse järgi nende parim lugu. In the end there's only love on, Road to the hill on, Jolene on, Sailor man on, ja võiks veel lisada neid. Kas see bassikäik on faktor siin ehk? Mulle tavaliselt ka need mõjuvad, aga siin ei mõju. Liiga kantrilt kõlab mu kõrvale. Aga pole halb laul. 

3. Lenna - Rapunzel 
Absoluutselt. Ja Hüvasti, Maa, Õnnelaul, Kogu tõde Jüriööst, Mida sa teed. Samast perioodist kõik. Kohe sellised rõõmsad lood. "Rapunzel" oli 2010. aasta Eesti Laulul muide, tähistab 10. sünnipäeva sel aastal. 


Ja ka sel kümnendil ajab see mul südame rütmist välja ja ilu siit kuidagi välja ei kuula. 

1. Vaiko Eplik - Soorebased 
Selline laul, et kuulad-kuulad ja siis nagu hakkab häirima. Aga mitte selles mõttes, et paneks kinni, vaid nagu vähe masohhistlikult, et natuke on nagu hea ka see, kuidas ta kriibib, ma kuulan õige natuke veel. Järgmisel hetkel on laul kümnendat korda korduse peal, sest ega aru enam ei saa, kus ta lõpeb või uuesti algab. 


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...