Otse põhisisu juurde

Raamatud 2019 - mida teised loevad?

Mul on ammusest ajast üks hobi. Kui näen tänaval mõnda mundrimeest, siis üritan teda piisavalt jõllitada, et näha, mis ta perekonnanimi on. Sest see on neil rinnatasku kohal kirjas. Väga huvitavaid nimesid olen näinud. Enamasti juhtub, et pole mingi Tamm või Rebane, pigem Nõgikikas või Kiigajaan. 

Selle hobiga sarnaselt, ja olles täheldanud, kuidas inimesed ei näi enam avalikes kohtades raamatuid lugevat, hakkasin selle aasta algusest kirja panema raamatute pealkirju, mida kusagil avalikus ruumis (kedagi lugemas) nägin.

Nimekiri tuli üllatavalt pikk (36 erinevat nimetust, 38 nähtud raamatut) ja taastas kuhjaga minu usu - inimesed ei ole veel tänaval raamatulugemist lõpetanud. 

Rohkem kui ühel (st kahel) korral nähtud
(mõlema puhul korra Eestis ja korra väljamaal):
  • Jojo Moyes - Me before you
  • J. K. Rowling - Harry Potter (kummalgi korral ei õnnestunud osa tuvastada)
Ühel korral võis olla see
illustreeritud väljaanne äkki.

Mitteilukirjandus eesti keeles: 
  • Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus 
  • Rhonda Byrne - Maagia 
  • Janek Balõnski - Minu Bulgaaria 
  • Tim Grayburn - Ka mehed nutavad 
  • Jean-Claude Schmitt - Püha hurdakoer (ehk väärib mainimist, et see raamat oli käes mehel, kes tuli mulle vastu Hurda pargis)
  • Tarvi Tiits, Timo Porval - Just nii, härra seersant! 
  • Hiina horoskoop aastaks... [aastat ei lugenud välja]
  • Toomas Karjahärm - 1905. aasta Eestis 
Seda luges meesterahvas raekoja platsi
pingikesel näiteks

Mitteilukirjandus muus keeles: 
  • Rick Stevens - Scotland
  • Miyamoto Musashi - The Book of Five Rings (nähtavasti tekst võitluskunstidest, algselt 17. sajandist)
  • Francesco Michelotti - Fisica Generale (füüsikaõpik mulle tundus)
  • Antonio Domasio - The Feeling of what happens
  • Maryanne Wolf - Proust and the Squid
  • Robert Kiyosaki - Rich dad, poor dad
  • Spencer Johnson - Who moved my cheese 
  • George Smoot, Keay Davidson - Wrinkles in time 
  • Liu Cixin - The Three body problem 
  • Nassim Nicholas Taleb - The Black Swan
Raamat lugemisajust (ja sellest, miks
lugemine võib olla ajule mõnikord raske).

Ilukirjandus eesti keeles: 
  • Reeli Reinaus - Vaevatud
  • Ilmar Tomusk - Kriminaalsed viineripirukad 
  • Victor Hugo - Inimene, kes naerab 
Ühtegi neist kolmest ei näinud ma konkreetselt kedagi lugemas: üks oli mingil persoonil kohvilaual, teise kohta rääkis tüdruk isaga raamatukokku minnes, et tal on see võtta vaja, ja kolmas oli Eesti teleseriaalis meesterahva kirjutuslaual.

Väga hea pealkiri mu meelest.

Ilukirjandus inglise keeles: 
  • Tim Parks - Italian neighbours
  • Sara Nickerson - How to disappear completely and never be found
  • Louis D'Amour - The Walking drum
  • Leigh Bardugo - Shadow and bone
  • N. Gaiman, T. Pratchett - Good omens
  • Andrzej Sapkowski - Blood of elves
Intrigeeriv kaas, kas pole? Fantaasiakirjandus.
Tüdrukust, kes kasvab üles Ravka-nimelises
kuningriigis.

Ilukirjandus muus keeles/pole kindel mis keeles): 
  • Jussi Adler-Olsen - Schändung/Fasandræberne/Faasanijaht
  • Marina Keegan - Das Gegenteil von Einsamkeit/The Opposite of Loneliness
  • Gerd Brantenberg - Egalias døtre
  • Marlen Haushofer - Die Wand
  • Michel Houellebecq - Serotonin
  • Eric-Emmanuel Schmitt - Adolf H. 
  • Stephen King - ei näinud mis raamat
Lehekülg selle raamatu saksakeelsest
versioonist avaldati ühel Instagrami pildil.
Suht palju pidi uurima ja puurima, et aru
saada, mis raamatuga tegemist on.

Mis noisse kohtadesse puutub, kus raamatuid/lugemist märkasin, siis kõige rohkem oli kohvikutes (sh välikohvikutes), lisaks oli päris mitmeid seriaalides silmatuid. Oli ka mõni pargis lugeja ja üks, kes kükitas pubi ukse ees ning luges suitsupausi kõrvale. Küüni tänava suvised kaljamüüjad panustasid nimekirja mitme raamatuga ja mõned tulid ka sotsiaalmeedia kaudu.

See nimekiri oleks muidugi võinud veel pikem olla, kui ma oleks piisavalt julge, et võõra inimese juurde minna ja küsida tema käest Mis raamatut sa loed? Sest noid kordi, kui ei jõllitanud välja, mida inimene luges, oli ka päris palju.

Oo, ja eraldi äramärkimine A. H. Tammsaare raamatule "Ma armastasin sakslast", sest see idee hakata raamatuid üles kirjutama tuli mul eelmise aasta detsembri lõpus, kui nägin ühte tütarlast Werneris just toda raamatut lugemas.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...