Otse põhisisu juurde

Raamatud 2019 - mida teised loevad?

Mul on ammusest ajast üks hobi. Kui näen tänaval mõnda mundrimeest, siis üritan teda piisavalt jõllitada, et näha, mis ta perekonnanimi on. Sest see on neil rinnatasku kohal kirjas. Väga huvitavaid nimesid olen näinud. Enamasti juhtub, et pole mingi Tamm või Rebane, pigem Nõgikikas või Kiigajaan. 

Selle hobiga sarnaselt, ja olles täheldanud, kuidas inimesed ei näi enam avalikes kohtades raamatuid lugevat, hakkasin selle aasta algusest kirja panema raamatute pealkirju, mida kusagil avalikus ruumis (kedagi lugemas) nägin.

Nimekiri tuli üllatavalt pikk (36 erinevat nimetust, 38 nähtud raamatut) ja taastas kuhjaga minu usu - inimesed ei ole veel tänaval raamatulugemist lõpetanud. 

Rohkem kui ühel (st kahel) korral nähtud
(mõlema puhul korra Eestis ja korra väljamaal):
  • Jojo Moyes - Me before you
  • J. K. Rowling - Harry Potter (kummalgi korral ei õnnestunud osa tuvastada)
Ühel korral võis olla see
illustreeritud väljaanne äkki.

Mitteilukirjandus eesti keeles: 
  • Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus 
  • Rhonda Byrne - Maagia 
  • Janek Balõnski - Minu Bulgaaria 
  • Tim Grayburn - Ka mehed nutavad 
  • Jean-Claude Schmitt - Püha hurdakoer (ehk väärib mainimist, et see raamat oli käes mehel, kes tuli mulle vastu Hurda pargis)
  • Tarvi Tiits, Timo Porval - Just nii, härra seersant! 
  • Hiina horoskoop aastaks... [aastat ei lugenud välja]
  • Toomas Karjahärm - 1905. aasta Eestis 
Seda luges meesterahvas raekoja platsi
pingikesel näiteks

Mitteilukirjandus muus keeles: 
  • Rick Stevens - Scotland
  • Miyamoto Musashi - The Book of Five Rings (nähtavasti tekst võitluskunstidest, algselt 17. sajandist)
  • Francesco Michelotti - Fisica Generale (füüsikaõpik mulle tundus)
  • Antonio Domasio - The Feeling of what happens
  • Maryanne Wolf - Proust and the Squid
  • Robert Kiyosaki - Rich dad, poor dad
  • Spencer Johnson - Who moved my cheese 
  • George Smoot, Keay Davidson - Wrinkles in time 
  • Liu Cixin - The Three body problem 
  • Nassim Nicholas Taleb - The Black Swan
Raamat lugemisajust (ja sellest, miks
lugemine võib olla ajule mõnikord raske).

Ilukirjandus eesti keeles: 
  • Reeli Reinaus - Vaevatud
  • Ilmar Tomusk - Kriminaalsed viineripirukad 
  • Victor Hugo - Inimene, kes naerab 
Ühtegi neist kolmest ei näinud ma konkreetselt kedagi lugemas: üks oli mingil persoonil kohvilaual, teise kohta rääkis tüdruk isaga raamatukokku minnes, et tal on see võtta vaja, ja kolmas oli Eesti teleseriaalis meesterahva kirjutuslaual.

Väga hea pealkiri mu meelest.

Ilukirjandus inglise keeles: 
  • Tim Parks - Italian neighbours
  • Sara Nickerson - How to disappear completely and never be found
  • Louis D'Amour - The Walking drum
  • Leigh Bardugo - Shadow and bone
  • N. Gaiman, T. Pratchett - Good omens
  • Andrzej Sapkowski - Blood of elves
Intrigeeriv kaas, kas pole? Fantaasiakirjandus.
Tüdrukust, kes kasvab üles Ravka-nimelises
kuningriigis.

Ilukirjandus muus keeles/pole kindel mis keeles): 
  • Jussi Adler-Olsen - Schändung/Fasandræberne/Faasanijaht
  • Marina Keegan - Das Gegenteil von Einsamkeit/The Opposite of Loneliness
  • Gerd Brantenberg - Egalias døtre
  • Marlen Haushofer - Die Wand
  • Michel Houellebecq - Serotonin
  • Eric-Emmanuel Schmitt - Adolf H. 
  • Stephen King - ei näinud mis raamat
Lehekülg selle raamatu saksakeelsest
versioonist avaldati ühel Instagrami pildil.
Suht palju pidi uurima ja puurima, et aru
saada, mis raamatuga tegemist on.

Mis noisse kohtadesse puutub, kus raamatuid/lugemist märkasin, siis kõige rohkem oli kohvikutes (sh välikohvikutes), lisaks oli päris mitmeid seriaalides silmatuid. Oli ka mõni pargis lugeja ja üks, kes kükitas pubi ukse ees ning luges suitsupausi kõrvale. Küüni tänava suvised kaljamüüjad panustasid nimekirja mitme raamatuga ja mõned tulid ka sotsiaalmeedia kaudu.

See nimekiri oleks muidugi võinud veel pikem olla, kui ma oleks piisavalt julge, et võõra inimese juurde minna ja küsida tema käest Mis raamatut sa loed? Sest noid kordi, kui ei jõllitanud välja, mida inimene luges, oli ka päris palju.

Oo, ja eraldi äramärkimine A. H. Tammsaare raamatule "Ma armastasin sakslast", sest see idee hakata raamatuid üles kirjutama tuli mul eelmise aasta detsembri lõpus, kui nägin ühte tütarlast Werneris just toda raamatut lugemas.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...