Otse põhisisu juurde

Muusikanurk 2018

Sufjan Stevens - Mystery of Love
Seda surus Youtube mulle mitut puhku peale. Ükskord siis kuulasin, täitsa kena lugu. Kummitas veel natuke aega takkapihta. Filmi pole ikka näinud.

Lady Gaga - The Edge of Glory
Ma saan aru, et preili Gagal on sel aastal muud lood aktuaalsemad, aga näe, mina kuulasin kevadel just seda. Selline energiline ja.

Everything but the Girl - The Only living boy in New York
Ammune lemmiklaul päris huvitavas naishäälega kuues. Everything but the Girlil oli kunagi suurem hitt nimega Missing.

Andy Shauf - The Magician
Ma kuulasin Feisti ja Youtube ütles, et ma seda ka kuulaks. Lahe ja veidi riukalik nagu.

Band of brothers theme
Heroiline tunnusmuusika. Rahulik ka. Autor on Michael Kamen. (Hm, pole kunagi mõelnud, et see nimi võiks olla vene päritolu ja tähendada kivi.)

B.Miles - Salt
Ka tunnusmuusika. Seriaalist "Kaablitüdrukud". See on selline huvitav seriaal, kus tegevus toimub 1920ndatel, aga kogu kasutatud muusika on kaasaegne, nagu ka see laul.

John Mayer - Waiting on the world to change
Ma arvan, et siin on hea energia. Muus osas suurt ei erine Jack Johnsonist või mõnest muust kenast kitarriga noormehest.

Highaskite - Lover, Where do you live
See, jällegi, on vähe nutusema meeleoluga lugu.

Feist, Constantines - Islands in the Stream
Siis, kui suvel need jubedad ilmad olid, siis ma tihti kuulasin seda laulu tööle minnes. Oli sihuke rahulik ja pisut jahutava moega. Mees on The Nationali mehe häälega, aga on hoopis Constantinesi mees.

Fur - If you know that I'm lonely
Mitte ainult lõbus lugu, vaid ka lõbus viidjo.

The Monkees - Daydream believer
Maitea, kust ma seda kõigepealt kuulsin, aga olin seda laulu juba mõnda aega käianud, kui vaatasin ühte Norra zeriaali, kus ühtäkki üks lõkke ääres istuv tüdruk võttis kitarri ja hakkas vaat just seda laulu laulma. See oli lahe, sest tundus, et kuidas see sai juhtuda. Et ma kuulan mingit laulu ja siis vaatan suht lambist mingit seriaali ja seal lauldakse seda laulu.

Mediaeval Baebes - The Holly and the Ivy
Tegelikult kaugel inglismannide maal vist täitsa tuntud lugu, Christmas carol, aga mina alles 2017 lõpus sain temast teadlikuks. Armas selline. Hea kaasa laulda.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...