Otse põhisisu juurde

20-aastased välismaa laulud (1998)

Välismaa laule aastast 1998.

Aasta megahitt oli "My heart will go on" Celine Dionilt.
Mulle peaasjalikult meeldis seda videot vaadata, sest seal näitas kaadreid "Titanicu" filmist, mis tollal oli teemaks.

George Michael - Outside
Lugu laulu saamisest (märksõnad avalik käimla ja politseinik) on vist kuulsam kui laul ise.


U2 - The Sweetest Thing
Laulu video on Bono vabandus oma naisele. Ma ei mäleta, millega ta hakkama oli saanud, aga patu sai lunastatud ainult nii, et tegi sihukese muusikavideo, kus olid täidetud naise antud nõudmised (nt see, et videos astuvad üles nii Boyzone kui tuletõrjujad). Seetõttu on videos näha ka mitmesuguseid silte kirjaga "I'm sorry" jms. 



Madonna - Ray of Light
Siis, kui Madonna lahe oli. Omal ajal oli ka see muusikavideo suht mingi videokunsti viimane sõna mu meelest, kas polnud? Samal aastal tuli ka "Frozen" Madonnalt.


Aqua - Turn back time
Jep, Aqual oli ka normaalseid laule. 

All Saints - Under the Bridge
Originaalis Red Hot Chili Peppersi laul, aga selles versioonis vist veelgi parem. Video ka on äge. Samal aastal oli All Saintsilt päevakorral ka "Bootie call", mis ei olnud ka halb laul.

B*Witched - C'est la vie
See oli isegi nagu sihuke lastebänd ma ütleks. Ülirõõmus. Ja ülilõbus kaasa laulda ka 2018.aastal.  

Boyzone - No matter what
Ah, Boyzone... Laulu autorite realt leiab muuhulgas Andrew Lloyd Webberi.

Five - When the lights go out, Got the Feeling, Everybody get up
Ah, Five... 1998 oli Five'i aasta nagu näha. 

Cher - Believe
Noh, maitse asi. 1998.aasta välismaa laulude Aastahiti võitja ka. 


Scooter - How much is the fish
Sest see on huvitavamaid laulunimesid, mida kuulnud olen.

E-Type - Angels crying
Näe, E-Type ju laulab ikka veel, käis hiljuti Eestiski ja.


Emilia - Big Big World
Pluti-pluti.

                                      

The Cardigans - My Favourite Game
Veel rootslasi. (Ja kui rootslased ise parajasti laule ei laulnud, siis nad kirjutasid neid teistele. Aga sellest saaks juba eraldi väga pika postituse.) 

Lõpetuseks Oasis - All around the world
Võin lubada, et 1998.aastal ei teadnud sellest laulust mitte midagi, aga kuna Oasis on lihtsalt lahe ja neil tol aastal sihuke laul oli, saagu ta siia. 


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »