Otse põhisisu juurde

20-aastased Eesti laulud (1998)

Nagu möödunudki aastal sai tehtud, on siin valik Eesti laule, mis olid popid 20 aastat tagasi, kui aasta oli 1998. Allikas on tolle aasta Aastahiti tabel.

Rumal Noorkuu - Sügiskuu 
Mul on viimasel ajal mälu halvemaks läinud, aga tõsiselt muretsema hakkan alles siis, kui enam Rumala Noorkuu laulude sõnu peast ei tea. Selle kohta, kuidas näiteks see voodi, mille peal praegu istun, võiks asuda hoopis teises kohas, kui poleks olnud Rumalat Noorkuud, võiks teha suuri sõnu, aga las ta jääb. (Vaadake "Sügisballi", see on hea film.)
Ka "Aeg teeb selgeks kõik" ja "Jamaika hällilaul" olid 1998.aasta Aastahiti tabelis.


Smilers - Sinu küljes kinni
Konkreetselt see laul on süüdi selles, et mul Rumala Noorkuu laulude sõnad pealuu sees on. Aga see, jällegi, on pikem lugu, kus on oluline koht saatel "7 vaprat". See laul aga on üks kusagil neljast Smilersi laulust, mille kohta võiks öelda, et mulle isegi meeldib. 


2 Quick Start - Hääletult hüüdma jään
Kassettil "Eesti Hitt number n" oli see laul kohe esimene ja mulle väga meeldis selle rütmika intro saatel tantsu lüüa. (Sel moel nagu 12-aastased ikka tantsu löövad.)


Vice Presidents - Sa oled midagi muud
Kui mäletad sellist bändi, siis teeme nukid. Viidjos on ilus tants, ei saa salata. 


Black Velvet - Senjoriita
Päris nunnu laul tegelikult. Ja ma väga soovitan seda videot vaadata, sest tants on veel ilusam kui eelmisel laulul. 


Terminaator ja Evelin Samuel - Kaitseta
Seni ainus Terminaatori laul, mis mulle meeldib. (Teine Terminaatori laul, mida ma taluda suudan ehk "Ajateenija", sai 1998.aasta Aastahiti tabelis kõrge 4.koha.)


Kukerpillid - Tahan lennata
See oli Kukerpillide esimene (ja seni ainus?) sisenemine Aastahiti tabelisse. Ma ei teadnudki, et laulu sõnade autor on Jaan Tätte, mõtlesin, et Tõnu Raadik viksis nii muusika sõnad valmis. 


Martin Müürsepp ja Erich Krieger - Sõbra laul
Üks paljudest huvitavatest lauludest, mille pakkus meile TV 1 saade "Uus viis". 


Koit Toome - Mere lapsed
Eesti esindaja 1998.aasta Eurovisioonil. Koit Toome ise ütles kusagil, et selle koha peal, kus ta Eurovisiooni laval oli, on tema mälus tühjus. Oli närvis. Ja nagu siin varemgi olen kirjutanud, on see minu arvates parim Koit Toome laul (kõnekas fakt, et see jääb juba 20 aasta taha?).


A-rühm - Popmuusik
Räppmuusika asub minu teetassist väga kaugel, aga see on täitsa huvitav isegi. Olgu hoiatatud, et allolev video on tsenseerimata. 


Smilers - Tantsin sinuga taevas
Aastahitt 1998 võitja ja üks neist Smilersi lauludest, mis mulle isegi meeldib. (Kõige parem Smilersi laul, olgu öeldud, on "Seilan seitset merd")



Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...