Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2017 finaal

Enne traditsioonilist tabelit olgu öeldud, et mulle naljad meeldisid. Alustades presidendinaljast, jätkates vana hea Rootsi aja naljaga ja lõpetades ümbrikunaljaga.

10. Liis Lemsalu - Keep running (7.)
Jep, keep running, jõuad kõrgemale. Piinlik ei ole, aga sihuke tavaline tänapäeva popmuusika, nagu nad kõik. Natuke catchy isegi on.

9. Lenna - Slingshot (8.)
Lenna lavaline olek ajab südame vähem rütmist välja kui Liisi oma (kellele hea, kellele halb). Kui nüüd juba mitmendat korda seda laulu kuulda, siis hakkab nagu ise meelde jääma ja kärab küll, aga mäletades kui külmaks ta esimesel kuulamisel jättis...

8. Kerli - Spirit Animal (2.)
Ei saanud ka finaalis minu teetassiks. Aga vähemalt show käib ja energia on olemas.

7. Whogaux ja Karl-Kristjan feat Maian - Have you now (4.)
Laulu algus on cartoonilik, ilmselt peabki olema. Kaks lauljat mõjuvad koos armsate nohikutena. Ok, see neiu on siiski rohkem prom queen vist. Aga laul on sihuke, et ei saa nagu kunagi päris vedama, muudkui ootad, et millal nüüd andmiseks läheb.

6. Koit Toome ja Laura Põldvere - Verona (1.)
See muusikavideo moodi olukord, mida laval tekitada üritati, ajas mind natuke muigama. (Aga ma olen ka see inimene, kelle lemmiklauljad lihtsalt laval seisavad ja laulavad.) Muidu see on selline laul, millega ma arvan, et annab ära harjuda küll. Olen nõus, et see kõlab natuke vanamoodsalt, aga võib-olla pole see tingimata halb. Ilmselt populaarmuusika kullafond siiski ka mitte.

5. Ariadne - Feel me now (6.)
Hääldushääldushääldus. Muidu sihuke nummikas, võib täitsa peale minna mingil hetkel.

4. Elina Born - In or out (10.)
See laul sai vedama küll. Laul ja lavaline teostus sisaldasid mingeid huvitavaid vihjeid, ei? Ausalt öeldes üllatav, et 10.koha sai. Võib-olla siiski oli Stig lavalt puudu?

3. Ivo Linna - Suur loterii (5.)
Kui on pidu, siis peab nagunii vahepeal mõne Iivo laulu käima panema. Ma ise paneksin võib-olla eelkõige "Julge laulu" või "Aeg ei peatu", aga see laul võib põhimõtteliselt ka olla. Kui on sihuke vaoshoitum üritus. Muide ükspäev vaatasin, et Ivo Linna Instagrami konto elab endiselt väga hoogsat elu.

2.-1. Rasmus Rändvee - This Love (3.) ja Daniel Levi - All I need (9.)
Ei osanud neid omavahel lahutada. Mõlemad laulud mulle meeldivad, aga mõlemad lauljad on sellised, keda parema meelega kuulaksin neid endid nägemata.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...