Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2017 finaal

Enne traditsioonilist tabelit olgu öeldud, et mulle naljad meeldisid. Alustades presidendinaljast, jätkates vana hea Rootsi aja naljaga ja lõpetades ümbrikunaljaga.

10. Liis Lemsalu - Keep running (7.)
Jep, keep running, jõuad kõrgemale. Piinlik ei ole, aga sihuke tavaline tänapäeva popmuusika, nagu nad kõik. Natuke catchy isegi on.

9. Lenna - Slingshot (8.)
Lenna lavaline olek ajab südame vähem rütmist välja kui Liisi oma (kellele hea, kellele halb). Kui nüüd juba mitmendat korda seda laulu kuulda, siis hakkab nagu ise meelde jääma ja kärab küll, aga mäletades kui külmaks ta esimesel kuulamisel jättis...

8. Kerli - Spirit Animal (2.)
Ei saanud ka finaalis minu teetassiks. Aga vähemalt show käib ja energia on olemas.

7. Whogaux ja Karl-Kristjan feat Maian - Have you now (4.)
Laulu algus on cartoonilik, ilmselt peabki olema. Kaks lauljat mõjuvad koos armsate nohikutena. Ok, see neiu on siiski rohkem prom queen vist. Aga laul on sihuke, et ei saa nagu kunagi päris vedama, muudkui ootad, et millal nüüd andmiseks läheb.

6. Koit Toome ja Laura Põldvere - Verona (1.)
See muusikavideo moodi olukord, mida laval tekitada üritati, ajas mind natuke muigama. (Aga ma olen ka see inimene, kelle lemmiklauljad lihtsalt laval seisavad ja laulavad.) Muidu see on selline laul, millega ma arvan, et annab ära harjuda küll. Olen nõus, et see kõlab natuke vanamoodsalt, aga võib-olla pole see tingimata halb. Ilmselt populaarmuusika kullafond siiski ka mitte.

5. Ariadne - Feel me now (6.)
Hääldushääldushääldus. Muidu sihuke nummikas, võib täitsa peale minna mingil hetkel.

4. Elina Born - In or out (10.)
See laul sai vedama küll. Laul ja lavaline teostus sisaldasid mingeid huvitavaid vihjeid, ei? Ausalt öeldes üllatav, et 10.koha sai. Võib-olla siiski oli Stig lavalt puudu?

3. Ivo Linna - Suur loterii (5.)
Kui on pidu, siis peab nagunii vahepeal mõne Iivo laulu käima panema. Ma ise paneksin võib-olla eelkõige "Julge laulu" või "Aeg ei peatu", aga see laul võib põhimõtteliselt ka olla. Kui on sihuke vaoshoitum üritus. Muide ükspäev vaatasin, et Ivo Linna Instagrami konto elab endiselt väga hoogsat elu.

2.-1. Rasmus Rändvee - This Love (3.) ja Daniel Levi - All I need (9.)
Ei osanud neid omavahel lahutada. Mõlemad laulud mulle meeldivad, aga mõlemad lauljad on sellised, keda parema meelega kuulaksin neid endid nägemata.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...