Otse põhisisu juurde

Kogu tõde

Järgneb tohutult tõsine analüüs uue valitsuse kohta.

Ametisseastunud valitsuse keskmine vanus on 41,46 aastat. Kõige nooremad ministrid (Ossinovski ja Repinski) on 30-aastased, vanimad (Iva ja Pomerants) 52-aastased. 8 ministrit 15-st on sündinud 1970ndatel. Täitsa nõus, et noortel on rohkem jõudu tegusid teha, aga kas mõni erudeeritum kuju ei annaks lisaväärtust?

Üks minister on sündinud minust 2 päeva hiljem minuga samas linnas. Kas võib olla et lausa samas haiglas? Huvitav, kas me kohtusime? Ja mida ma ometi selle teadmisega peale hakkaksin, kui teada saaksin? Kas kasutaksin seda võõraga vestluse alustamisel kui huvitavat fakti oma elust?

Hariduse poolel on traditsiooniliselt enim õigusteadust õppinuid (4), aga on ka majanduse ja avaliku halduse inimesi (3). 2 inimest on õppinud poppi ja noortepärast politoloogiat. Et pilt oleks mitmekesisem, on ministrite hulgas ka filosoof ja filoloog, õpetaja ja näitleja.

Nüüd tähtsaima leiu juurde. 15 ministrist tervelt 8 esindavad mõnd veemärki- 4 inimest on Vähi tähtkujust, 3 Kalad ja 1 Skorpion. Mida see tähendab? Kas võime oodata suurel hulgal veemärkidele omistatavat emotsionaalsust? Kui ka 3 õhu-, 2 tule- ja 2 maamärgi esindajat omavahel ühinedes veemärke tasakaalustada püüavad, on arvuline enamus ikka vesiste käes.

Valitsuse liikmete hulgas pole ühtegi Kaksikute, Neitsi ega Amburi tähtkuju esindajat. Ma isiklikult oleks mõnda Amburit tahtnud küll, oleks ehk head veidrat huumorit saanud.

Eesnimede osas kordub ainult Sven. Perekonnanimede hulgas on muuhulgas esindatud Eesti top 5 nimede hulka kuuluv Saar.

Hilisem lisandus
Kuidas küll unustasin hiina aastatepõhist sodiaaki vaadata? See ütleb, et peaminister on hobuseaasta mees. Ma arvan, et see on hea. Hobune on kõige kõvem veoloom, ühtlasi arvatakse tema põhiomaduseks töökust.

Enim (3) on draakoniaasta esindajaid - ka pole paha, sest poliitikuamet on just see, mida enesekindlale draakonile soovitatakse. Samas on 3 tükki ka pisut ettearvamatuid tiigreid. Otsustusvõimelisi härgi on 2 nagu ka tähelepanelikke kukki (kena juhus, et need on just rahanduse ja sisejulgeoleku eest vastutajad, kes peaksidki eriti terased olema).

Kuked peaksid muide nimelt draakonitega hästi koos töötama, mis loob 5 inimese osas juba päris head väljavaated. Samuti peaksid sünniaastapõhiselt head suhted olema kaitse- ja riigihaldusministril. Ühtlasi võiksid hästi läbi saada välis-, ettevõtlus- ja kultuuriminister (aga ehk on asi hoopis selles, et nad juhtuvad olema samast erakonnast?).

Teiste aastate esindajaid on 1 või 0 (kaastundlikke Kitsi, truid Koeri ega lahkeid Sigu pole seekord valitsusse lastud).


Kommentaarid

  1. Väga huvitav analüüs ... :) Ja miks mitte toda ministri sünni asja kellelegi kunagi mainida ... :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...