Otse põhisisu juurde

Kogu tõde

Järgneb tohutult tõsine analüüs uue valitsuse kohta.

Ametisseastunud valitsuse keskmine vanus on 41,46 aastat. Kõige nooremad ministrid (Ossinovski ja Repinski) on 30-aastased, vanimad (Iva ja Pomerants) 52-aastased. 8 ministrit 15-st on sündinud 1970ndatel. Täitsa nõus, et noortel on rohkem jõudu tegusid teha, aga kas mõni erudeeritum kuju ei annaks lisaväärtust?

Üks minister on sündinud minust 2 päeva hiljem minuga samas linnas. Kas võib olla et lausa samas haiglas? Huvitav, kas me kohtusime? Ja mida ma ometi selle teadmisega peale hakkaksin, kui teada saaksin? Kas kasutaksin seda võõraga vestluse alustamisel kui huvitavat fakti oma elust?

Hariduse poolel on traditsiooniliselt enim õigusteadust õppinuid (4), aga on ka majanduse ja avaliku halduse inimesi (3). 2 inimest on õppinud poppi ja noortepärast politoloogiat. Et pilt oleks mitmekesisem, on ministrite hulgas ka filosoof ja filoloog, õpetaja ja näitleja.

Nüüd tähtsaima leiu juurde. 15 ministrist tervelt 8 esindavad mõnd veemärki- 4 inimest on Vähi tähtkujust, 3 Kalad ja 1 Skorpion. Mida see tähendab? Kas võime oodata suurel hulgal veemärkidele omistatavat emotsionaalsust? Kui ka 3 õhu-, 2 tule- ja 2 maamärgi esindajat omavahel ühinedes veemärke tasakaalustada püüavad, on arvuline enamus ikka vesiste käes.

Valitsuse liikmete hulgas pole ühtegi Kaksikute, Neitsi ega Amburi tähtkuju esindajat. Ma isiklikult oleks mõnda Amburit tahtnud küll, oleks ehk head veidrat huumorit saanud.

Eesnimede osas kordub ainult Sven. Perekonnanimede hulgas on muuhulgas esindatud Eesti top 5 nimede hulka kuuluv Saar.

Hilisem lisandus
Kuidas küll unustasin hiina aastatepõhist sodiaaki vaadata? See ütleb, et peaminister on hobuseaasta mees. Ma arvan, et see on hea. Hobune on kõige kõvem veoloom, ühtlasi arvatakse tema põhiomaduseks töökust.

Enim (3) on draakoniaasta esindajaid - ka pole paha, sest poliitikuamet on just see, mida enesekindlale draakonile soovitatakse. Samas on 3 tükki ka pisut ettearvamatuid tiigreid. Otsustusvõimelisi härgi on 2 nagu ka tähelepanelikke kukki (kena juhus, et need on just rahanduse ja sisejulgeoleku eest vastutajad, kes peaksidki eriti terased olema).

Kuked peaksid muide nimelt draakonitega hästi koos töötama, mis loob 5 inimese osas juba päris head väljavaated. Samuti peaksid sünniaastapõhiselt head suhted olema kaitse- ja riigihaldusministril. Ühtlasi võiksid hästi läbi saada välis-, ettevõtlus- ja kultuuriminister (aga ehk on asi hoopis selles, et nad juhtuvad olema samast erakonnast?).

Teiste aastate esindajaid on 1 või 0 (kaastundlikke Kitsi, truid Koeri ega lahkeid Sigu pole seekord valitsusse lastud).


Kommentaarid

  1. Väga huvitav analüüs ... :) Ja miks mitte toda ministri sünni asja kellelegi kunagi mainida ... :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...