Otse põhisisu juurde

Veelkord Eurovisioonist

Seekord natuke üldisemalt. Eelmist postitust kirjutades hakkasin mõtlema, mis laulud need siis on, mida mingil hetkel olen väga headeks lugudeks pidanud ja mida veel aastaid hiljem mäletan. Välismaised Eurovisiooni lood ma mõtlen (sest "Kaelakee häält" ja "Nagu merelainet" mäletan ja fännan ilmselgelt).

Niisiis, mõned väljapaistvad lood suure lauluvõistluse lähemast minevikust. ("Sagapo" jäi seekord välja.)
  • 2000.aasta Läti esindaja "My Star" ansamblilt Brainstorm.
    See on nii legendaarne lugu, et harva tuleb meelde teda Eurovisiooniga seostada. Tol aastal oli eurokal veel mitu head lugu. Venemaad esindas Alsou "Solo" ja Eestit Inese "Once in a lifetime". Kõik nimetatud jõudsid esineliku hulka, aga võitsid hoopis Taani onud. Mis Brainstormi veel puutub, siis hiljuti oli too laulja telekas ja õumaigaad, need tema kaksikutest pojad, kes alles olid põlvepikkused, on praegu nii suured, et ta teeb nendega koos bändi juba. 
  • 2003.aasta Belgia esindaja Urban Trad "Sanomi"
    Rahvuslike meeleoludega laul, mis minu mäletamist mööda oli väljamõeldud keeles. Eriti napikas värk - see laul sai 2.koha, 2 punkti võitjast taga. (Võitja oli "Everyway that I can" canned soup). 
  • 2003.aasta Norra esindaja Jostein Hasselgård "I'm not afraid to move on"
    2003.aasta seisuga nunnu poiss klaveriga, kes minu meelest oli ametilt lasteaiaõpetaja. Aastal 2016 on see ehk pisut imal kuulata, aga 13 aastat tagasi olin mina küll sihukese laulu jaoks just parajas eas. 4.koha sai.
  • 2007.aasta Gruusia esindaja Sopho Khalvashi "Visionary dream"
    Gruusia esimene Eurovisiooni-amps ja ma ütleks, et nad olid vaeva näinud. See laul on mul arvutis olemas, sest on jätkuvalt väga hea laul. 12.koht.
  • 2010 Serbia esindaja Milan Stanković "Ovo je Balkan"
    Kui on head tuju vaja, siis see on sinu lugu! Leelotamine ja tants, mis siin käivad, on lõunamaiselt lõbusad. 13.koha lugu.
  • 2011 Serbia esindaja Nina "Čaroban"
    See oli mul lausa noodikäimari peal mõnda aega, sihuke hea energiline kõnni peal kuulata. Laul räägib sellest, kui hea mees on sellel naisel. Lavaline värk oli ka neil lahe, 60ndate stiilis. 14.koha sai. 
  • 2011 Itaalia esindaja Raphael Gualazzi "Madness of love"
    Klaveriga onu koos ägeda bändiga laulab sihukest laulu, mida oleks tõesti meeleolukas kusagil kontserdil kuulata. Oo, see tuli lausa 2.kohale.
  • 2013.aasta Itaalia esindaja Marco Megnoni "L'Essenziale"
    Mäletan, et mulle meeldis see laul enne võistlust nähtud video põhjal. Live esitus oli ok, aga mitte päris vaimustav. Eks ta on sihuke romantiline mees romantilise lauluga. Kujutan ette, et paljusid jätab külmaks, aga mind jätab soojaks. Mulle meeldib itaalia keel laulus (kõnes üldse ei meeldi). 7.koha sai. Eesti ofkoors minu lemmiklugudele kunagi punkte ei anna.
  • 2013.aasta Norra esindaja Margaret Berger "I feed you my love"
    Ei saa ma aru, kuidas see laul ei võitnud. Oli liiga moodne? Noh, igal juhul kõva raadiohitt, kohe esimest korda kuuldes oli sihuke tunne et ohohohohoh, see on kümnesse. Oo, Eestigi on 3 punkti andnud. 4.koha laul. 
  • 2014.aasta Hollandi esindaja The Common Linnets "Calm after the storm"
    Hea kulgemise laul. Ja ometi üks laul, millele Eesti ka 12 punkti andis. Kokku sai 2.koha. Mulle meenutab pisut ansamblit The Weepies. 
Eelmisel aastal oli ka toredaid laule. See Läti huvitavat päritolu tüdruk lauluga "Love injected" ja Norra kauni meloodiaga ballaad "Monster in me" ja Austraalia dowhatyouwhatyouwhatyouwant-poiss. Nad võiks ka siia nimekirja lisada, aga ma ei viitsi praegu.

Kommentaarid

  1. Aitäh, et tuletasid meelde mõned armsad laulud. :) "Sagapo" eest ka, sest see toob mulle alati muige näole, you know, why. Aga samas oli sul seal selliseid laule nimetatud, mis mulle üldse ette ei tulnud, justkui polekski kunagi kuulnud ...

    VastaKustuta
  2. Jep, eks enamuse Eurovisiooni lauludega ongi nii, et tihti juba samal õhtul tundub, nagu poleks kunagi kuulnud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...