Otse põhisisu juurde

And that is how I met your mother M-W

M - Ally McBeal (Calista Flockhart)
Kui paljud mäletavad "Ally McBeali" viimast hooaega, kus tuli välja, et Allyl on laps? Kusagil 10-aastane tol hetkel. Ally sattus emaks, kuna munarakupank vussis midagi ära. Tütart mängis muide Hayden Panettiere.

N - Nancy Botwin (Mary-Louise Parker)
Ühtegi teist telekaema maiteagi, kes raha teenimiseks kanepit müüks. Sari on "Weeds" (vähemalt varasematel hooaegadel selline seriaal, mida vaadates wtf tihti huulile tõusis).

O - Harriet Oleson (Scottie MacGregor)
Jälle "Väike maja preerias". Ingelliku Caroline Ingallsi kade vastand, vaatajale peamiselt koomiline kõrvaltegelane. Nagu ka tema lapsed...Nelly oli suurema osa ajast palju huvitavam kui Laura. Ja Harriet oli nagunii huvitavam kui Caroline. Those were the times.
Harriet on see suurte silmadega.

P - Peggy Bundy (Katey Sagal)
"Tuvikesed" on minu jaoks enamasti olnud natuke liialt üle vindi keeratud, aga oma soengu ja retuuside ja...ääää...huvitavate laste tõttu saab Peggy vabalt ka siia nimekirja.

R - Ruth Fisher (Frances Conroy)
Täiskasvanud laste ema seriaalis "Six Feet Under". Vist ka kõige huvitavam tegelane seal. Tahab väga oma lastega hingelist sidet luua, aga on ise samal ajal suht sassis ja mingites piirides kinni. Nii dramaatiline, et mingil hetkel hakkab koomiliselt mõjuma.

Ruth Fisher

S- Sirje (Rita Rätsepp)
Mõtlen Sirjet sarjast "Pilvede all". Pole küll ammu seda eriti vaadanud, aga tundub, et Sirje pole seriaali algusest eriti muutunud - pigem tuleb lastel teda kasvatada kui vastupidi. Aga kui palju täiskasvanud inimene kasvatamispüüetele allub?

T - Jill Taylor (Patricia Richardson)
Tema oli sarjas "Home Improvement". Ausalt öelda väga ei mäleta, aga hämmastaval kombel ei tulnud T-tähe alt kedagi teist pähe.

U - Ursula Amaranta Palm (Evelin Võigemast)
Jällegi ainus U-tähe juurest. Aga sobib hästi, sest tal oli "Õnne 13"-s väga dramaatiline ema storyline. Sai välismaal lapse, isa võttis lapse ära jne. Ursula võiks tagasi tulla, aga ma tahaks, et siis midagi head ka temaga juhtuks.

V - Violet Crawley (Maggie Smith)
Mulle küll väga tihti pähe ei tule, et "Downton Abbey" leskkrahvinna on tegelikult mõisahärra Roberti ema, seriaalis on ta rohkem vanaema rolli surutud. Aga pole lugu, vanaemana teeb ta ka seda, mida paljud emadena ehk kaitseb oma perekonda sel viisil nagu tema oskab. Nii et kui on skandaal õhus, pöörduge Violeti poole, küll tema juba teab ja aitab.

Sest vanaemade töö on sekkuda.

W - Nora Walker (Sally Field)
Täiskasvanud laste ema seriaalis "Brothers and Sisters". Seriaali nimi võiks vabalt olla ka "Nora Walker, Mother", sest tema teab, oskab, tahab, aitab, õiendab, lohutab, küpsetab, hoiab lapsi jne jne. Tõsine emakaru ühesõnaga. Kuidas overbearing eesti keeles ongi?


Kokku on nende rollide (A-Z) eest võidetud 5 Kuldset Gloobust ja 3 Emmyt ning kandideeritud 21 Kuldsele Gloobusele ja 23 Emmyle. Suurim kandideerija on olnud Calista Flockhart ja suurim võitja Maggie Smith.

Kommentaarid

  1. Too seal pildil ei ole mitte Olesonite Nelly, vaid Nancy, kelle nad siis lapsendasid, kui Nelly ja Willie olid juba päris suureks saanud. Aga millal tuli välja, et Ursula Palmil on ka nimi Amaranta? Pole kuulnudki.

    VastaKustuta
  2. Täitsa uskumatu kui hästi kõik mäletavad seda Olesonide kasulast (sa oled juba 3.inimene, kes ütleb seda), minul on ta mälust täitsa pühitud. Igal juhul vahetasin pildi allkirja teistsuguseks.

    Seda, et Ursulal on ka keskmine nimi, Uku kunagi mainis. Minu meelest saadi see nimi veel raamatust "100 aastat üksildust".

    VastaKustuta
  3. Äkki sellepärast kõik teavad, et hiljuti jooksis see seriaal jälle - kõik jälgisid seda, kuid sina mitte?

    VastaKustuta
  4. Ongi nii? Nagu kunagi sel aastal? Ma oleks hea meelega mõnda osa vaadanud, seal sai nalja ju ja puha.

    VastaKustuta
  5. Sel aastal ei olnud, kuid veits varem küll, äkki eelmine aasta. Minu meelest oli mingi osa ka jõuluajal eetris.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...