Otse põhisisu juurde

Filmid M-Y

jätkakem: 

M - Muriel's Wedding (1994)
Palju ABBA muusikat ja 2 Austraalia paremat tütart Toni Colette ja Rachel Griffiths (kes meeldib mulle igas sarjas, kus ta mängib).

N - Notes on a scandal (2006)
See on raamatust parem film õpilase ja õpetaja mitte päris süütust suhtest. Puha kuulsad nimed - Cate Blanchett, Judi Dench, Bill Nighy, muusika Philip Glassilt. Oo, ja žanri juures on lisaks draamale kirjas ka triller. Ebatavaline minu jaoks.

O - The Other Sister (1999)
Nunnu lugu neiust, kes on mentally challenged (mis see eesti keeles oleks?). Ei ole masendav, pigem südantsoojendavalt humoorikas. Ühtlasi mängib siin minu lemmiknaiste hulka kuuluv Sarah Paulson ja lõputiitrite ajal tuleb Savage Gardeni "The Animal Song"

P - Pan's Labyrinth (2006)
Üks väheseid fantaasiažanri filme, mis mulle väga meeldib. II maailmasõja teemaline osaliselt. Sihuke põnev ja vahepeal natuke hirmus.

Kus on beebi?
Q - The Queen (2006)
Ausalt öeldes ei kottinud väga. Mul on vist probleem selliste filmidega, mis tehakse elusolevate inimeste elude põhjal. Võib-olla tõesti kuningannal oli äge vaadata, kuidas rolli eest Oscari võitnud Helen Mirren teda mängib. Mulle meeldis James Cromwell, kes kuninganna abikaasat mängis. Film kandideeris muide kostüümide Oscarile.

R - Roman Holiday (1953)
Hiljuti vaatasin, kui tundus, et tahaks nüüd mõnda vanaaegse säraga (mustvalget?) filmi näha. Audrey Hepburn võitis rolli eest Oscari ja film võitis kostüümide Oscari. Sisus on kuningliku perekonnaga tegemist, selle vastu pole mul kunagi midagi.

S - Sügisball (2007)
Ma olin täitsa vaimustuses, kui see film tuli. Pole vist praeguseni üle läinud. Naer läbi pisarate- tüüpi film. Ja kui palju lauseid, mida lihtsalt lambil hetkel öelda. Peaks vaatama, pole ammu vaadanud.

Kurat, mul on nii...nii kole särk.

T - Thank you for smoking (2005)
Üsna nutikas film. Reklaamihuvilistele ja muidu ka.

U - Der Untergang (2004)
Ainus, mis u-tähe pealt võtta oli. Kui masendavat ajaloofilmi ei pelga, siis absoluutselt väga hea.

V - Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus
Nunnu. Ei ürita nii äge olla kui Supilinna salaselts. Ja tegevus toimub mõnusas Haapsalus.

W - We don't live here anymore
Peaks olema ka raamatu põhjal. Aga vähemalt filmina oli selline suhtedraama, mida minul (kui suhteliselt heal suhtedraamafilmide talujal) oli üsna raske vaadata. Kuidagi rõhub ja rõhub ja midagi head ikka välja ei tule. Aga Peter Krause ja Laura Dern mängivad.

Y - The Young Victoria
Minu lemmikumaid perioodidraamasid. Noorest kuninganna Victoriast räägib, nagu nimigi ütleb. Albertit mängib Rupert Friend. Film võitis parimate kostüümide Oscari.

Mis kaunis kompositsioon.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...