Otse põhisisu juurde

Filmid M-Y

jätkakem: 

M - Muriel's Wedding (1994)
Palju ABBA muusikat ja 2 Austraalia paremat tütart Toni Colette ja Rachel Griffiths (kes meeldib mulle igas sarjas, kus ta mängib).

N - Notes on a scandal (2006)
See on raamatust parem film õpilase ja õpetaja mitte päris süütust suhtest. Puha kuulsad nimed - Cate Blanchett, Judi Dench, Bill Nighy, muusika Philip Glassilt. Oo, ja žanri juures on lisaks draamale kirjas ka triller. Ebatavaline minu jaoks.

O - The Other Sister (1999)
Nunnu lugu neiust, kes on mentally challenged (mis see eesti keeles oleks?). Ei ole masendav, pigem südantsoojendavalt humoorikas. Ühtlasi mängib siin minu lemmiknaiste hulka kuuluv Sarah Paulson ja lõputiitrite ajal tuleb Savage Gardeni "The Animal Song"

P - Pan's Labyrinth (2006)
Üks väheseid fantaasiažanri filme, mis mulle väga meeldib. II maailmasõja teemaline osaliselt. Sihuke põnev ja vahepeal natuke hirmus.

Kus on beebi?
Q - The Queen (2006)
Ausalt öeldes ei kottinud väga. Mul on vist probleem selliste filmidega, mis tehakse elusolevate inimeste elude põhjal. Võib-olla tõesti kuningannal oli äge vaadata, kuidas rolli eest Oscari võitnud Helen Mirren teda mängib. Mulle meeldis James Cromwell, kes kuninganna abikaasat mängis. Film kandideeris muide kostüümide Oscarile.

R - Roman Holiday (1953)
Hiljuti vaatasin, kui tundus, et tahaks nüüd mõnda vanaaegse säraga (mustvalget?) filmi näha. Audrey Hepburn võitis rolli eest Oscari ja film võitis kostüümide Oscari. Sisus on kuningliku perekonnaga tegemist, selle vastu pole mul kunagi midagi.

S - Sügisball (2007)
Ma olin täitsa vaimustuses, kui see film tuli. Pole vist praeguseni üle läinud. Naer läbi pisarate- tüüpi film. Ja kui palju lauseid, mida lihtsalt lambil hetkel öelda. Peaks vaatama, pole ammu vaadanud.

Kurat, mul on nii...nii kole särk.

T - Thank you for smoking (2005)
Üsna nutikas film. Reklaamihuvilistele ja muidu ka.

U - Der Untergang (2004)
Ainus, mis u-tähe pealt võtta oli. Kui masendavat ajaloofilmi ei pelga, siis absoluutselt väga hea.

V - Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus
Nunnu. Ei ürita nii äge olla kui Supilinna salaselts. Ja tegevus toimub mõnusas Haapsalus.

W - We don't live here anymore
Peaks olema ka raamatu põhjal. Aga vähemalt filmina oli selline suhtedraama, mida minul (kui suhteliselt heal suhtedraamafilmide talujal) oli üsna raske vaadata. Kuidagi rõhub ja rõhub ja midagi head ikka välja ei tule. Aga Peter Krause ja Laura Dern mängivad.

Y - The Young Victoria
Minu lemmikumaid perioodidraamasid. Noorest kuninganna Victoriast räägib, nagu nimigi ütleb. Albertit mängib Rupert Friend. Film võitis parimate kostüümide Oscari.

Mis kaunis kompositsioon.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...