Otse põhisisu juurde

And that is how I met your mother A-L

Ma ei ole vaadanud seriaali "How I met your mother", see lause on pealkirjas ainult sellepärast, et järgmised tähestikujupid tulevad teleemmede kohta. Mõtlesin ka muude tegelaste peale, aga see tundus kõige lihtsam variant, sest suuremas osas sarjadest on mõni emakuju ikka olemas.

A - Alma Saarepera (Helgi Sallo)
Kugi nö pärislapsi on Almal ainult üks, tundub, nagu oleks ta lisaks veel Jaanuse ema ja Jane ema ja Are ema jne. Almat jätkub kõigile.

B - Betty Draper (January Jones)
Seriaalist "Mad Men". Grace Kelly stiilis kaunis housewife 1960ndatel New Yorki lähistel. Peast nii puntras, et tavaliselt leaib ta tabelist "Worst TV moms". Aga tegelasena hiigla vahva jälgida. Vaata või ise.

Betty Draper ja tema elutarkused.

C- Cora Crawley (Elizabeth McGovern)
"Downton Abbey" mõisaproua. Tegelasena ehk ise pole nii silmapaistev, aga kui mõtlema hakata, mis tema elus laste kaudu toimunud on, kisub päris dramaatiliseks. Üks tütar suri last sünnitades ära, teise tütre mees suri tunde peale isakssaamist, kolmas tütar sai salaja abieluvälise lapse, proua ise kaotas oma neljanda lapse teenijanna kättemaksu tõttu teo eest, mida proua polnudki teinud. Seebikas ma ütlen, mullitab. Aga ilusad kleidid, onju.

D- Debbie Novotny (Sharon Gless)
Ilmselt suuresti tundmatu, aga mulle tuntud seriaalist "Queer as Folk". Natuke nagu Alma: ühe poja ema, kes on suuresti ema eest ka oma poja sõpradele. Suuvärk on terav ja PFLAG-i lipp lehvib uhkemalt kui ühelgi teisel, keda enne (või pärast) nähtud. Kui ta poleks naine, oleks ta kindlalt drag queen.

E - Emily Gilmore (Kelly Bishop)
Vist minu lemmiktegelane üldse "Gilmore'i tüdrukutes". Elab oma kindlate reeglitega maailmas ja ei suuda kastist välja murda, et tütrega sina peale saada. Olles tütretütre näol uue võimaluse saanud, astub uuesti sama reha otsa. Aga südames on hea. Ja äärmiselt humoorikas jälgida.

F - Pippa Fletcher (erinevad)
90ndatel teadsid kõik, kes on televisiooni suurima südamega emme, sest vähemalt pooled "Kodus ja võõrsil" tegelastest olid Pippa kasulapsed. See oli nunnu seriaal tegelt, enne kui see pihta hakkas, et tegelaste väljakirjutamiseks tuli nad alati mingil moel ära tappa.

Kui mu mälu ei peta, oli see kõige esimene Pippa.
G - Rachel Green (Jennifer Aniston)
Vist kõige ebatõenäolisem lapsesaaja "Sõprade" hulgast, sellepärast seriaalkirjutajad lapse just talle kirjutasidki.

H - Susan Harper (Zoë Wanamaker)
Sellenimeline ema on briti seriaalis "My Family". Ainult Edina sarjast "Absolutely Fabulous" on vist veel lambim kuju.

I - Caroline Ingalls (Karen Grassle)
See on tema, Mary ja Laura toreda mütsi ja lahke sõnaga ema. Küll Charles juba teadis, miukest naist endale võtta.

J - Jules Cobb (Courteney Cox)
Tema ongi cougar seriaalis "Cougar Town". Aga tal on ka hilisteismeline poeg. Jules käib öösiti tema magamist vaatamas ja teeb muid normaalse suhte piire ületavaid asju, mis on naljakad ainult sellepärast, et see on komöödiasari.

K - Kitty Forman (Debra Jo Rupp)
Kogu "That 70s show" on nii džiiniös, et Kitty ei saa ka midagi vähemat olla. See, kuidas ta Ericut nunnutab on naljakas. On-on.

See, kuidas ta naerab, on veel naljakam.
L - Brooke Logan (Katherine Kelly Lang)
Kas keegi üldse enam teab kui palju lapsi on Brooke'il? Kas ta ise teab? Ma ei leidnud wikist ka. (Küll aga leidsin, et ta on Ridge'iga 6 korda abielus olnud.)


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...