Otse põhisisu juurde

Filmid A-L

Septembris räägitakse ikka koolist ja eriti neist, kes esimest korda kooli lähevad. Edasi oli mul plaanis kirjutada, et tähestik seostub ka 1.klassiga, aga tänapäeval vist keegi enam koolis lugema ei õpi... Igal juhul vanade aegade mälestuseks, kui veel 1.klassis lugema õpiti, tegin ka mõned tähestikud mõnedel teemadel. Sest see on lõbus. Ja nagu härra president ütles, siis ärme nimeta kooliaastat tööaastaks, onju ;)

Filmid A-L

A - The Age of Innocence (1993)
Raamatu "Süütuse aeg" järgi. Kui mu mälu ei peta, siis tõesti üsna täpselt raamatu järgi. USA kõrgseltskond 19.sajandil, mees ja kaks naist- nagu kuu ja päike. Lavastaja on Scorsese ja peaosades Daniel Day-Lewis, Michelle Pfeiffer, Winona Ryder. Sihuke klassikaline. Kostüümide Oscari võitis.

Uhke kostüüm filmist
"The Age of Innocence"
B- Blue Velvet (1986)
Selle filmi sisust ei mäleta midagi, aga olin seda nähes 1.kursusel ja mõtlesin, et küll on ikka lahedalt lamp. Praegu vaatan, et Kyle McLachlan on peaosaliste hulgas. Režissöör David Lynch.

C- Charlie and the Chocolate Factory (2005)
Peamiselt sellepärast, et Johnny Deppi Willy Wonkana nägemine ajas mulle suht hirmu nahka. See film kandideeris muide kostüümide Oscarile.

Hello kids!
D- The Dreamers (2003)
Kui tahad peale vaatamist mõelda "wtf did I just watch", siis see film on hea valik.

E - The Edge of Love (2008)
Enne vaatamist ma ei teadnud sellist walesi luuletajat nagu Dylan Thomas, vaatasin hoopis selle pärast, et teda mängib üks näitleja, kes mulle meeldib. Ka huvitava näo ja olekuga Cillian Murphy mängib siin. Ja kuulsad naised Knightley ja Miller.

F - Four Rooms (1995)
Vist esimene Tarantino film, mida (teadlikult) nägin. Ja alles aastaid hiljem sain teada, et tema oli ainult ühe toa režissöör. Mingi lambikas varvaste nuusutamise stseen oli siin, mis alati meenub.

G - A Good Year (2006)
Täiesti mitteeriline film Russell Crowe'iga. Aga see oli esimene film, mida päris kinos vaatamas käisin. Aastal 2006.

H - Happy-Go-Lucky (2008)
Kuulsa režissööri Mike Leigh' film. Tol aastal, kui see PÖFFil oli, olid kõik vabatahtlikud jube elevil ja tahtsid seda vaatama minna. Ma vaatasin ka ja nagu ei olnud midagi nii erilist. Halb ka ei olnud.

I - Irrational Man (2015)
Viimati kinos vaadatud film. Vaatama läksin natuke pika hambaga, sest Woody Alleni filmides on tihtilugu midagi, millest ma aru ei saa. Aga siin ei olnudki. Joaquin Phoenix ja Emma Stone meeldisid ja üldine toon oli lõbus.

J - Jane Eyre (2011)
Mitmed kindlasti ei nõustu, aga mina pole ühtegi halba versiooni Jane Eyre'ist näinud. Raske on midagi kapitaalselt kihva keerata. Ainult Rochester on teinekord liiga ilus. See 2011.aasta versioon kandideeris kostüümide Oscarile muidu. (Huvitav, kas ma vaatan palju kostüümidraamasid või jah.)

K - En Kärlekshistoria (1970)
Seda näidati kunagi Athenas Friigifilmi sarjas. Mulle väga meeldis. Samas nagu midagi väga friikit seal ei toimunud ka. Mul on see film endal ka olemas, võin vaadata kellegagi. Nalja saab ja. "Üks armastuslugu" eesti keeles.

Te vaadake neid. Nummid ju.

L - Das Leben der Anderen (2006)
See on ilma naljata diip film. Ajalukku ja inimlikkuse teemasse puutuv. Eesti keeles "Teiste elu" ja võõrkeelse filmi Oscari võitja.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...