Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #3 - Muusikavagun

Alustuseks peab kohe ütlema, et säärast aastat nagu oli 2012, sel aastal polnud. Aga see pole kurtmise pärast öeldud, pigem on loogiline, et kui hobust pidevalt piitsutada, siis ta väsib vahepeal ära. Ja kui mõnda aega piitsa ei saa, küll siis on hea meel, kui mingi hetk jälle saab.

Muusikaauhinnad 2013

Parim südamepõksutaja - Chairlift "I belong in your arms"
Parim filmimuusika - filmist "Mandariinid"
Parim reisilaul - Abba "Waterloo" (usu või ära usu, aga suvel kuulasin sõnu ja sain aru, mis point on)
Parim golden oldie - The Fifth Dimension "Wedding bell blues"
Parim hommikulaul - Rilo Kiley "Silver lining"
Parim kõnnilaul - Chairlift "Sidewalk safari" (nagu nimigi ütleb, onju)
Parim teatrilaul - Mihkel Raud "Shine on"
Parim muusikavideo - Curly Strings "Maailm heliseb" (mitte kunagi ei saanud telekat klõpsutades sellest niisama edasi minna)
Parim kõrbelaul - Tõnis Mägi "Sa haara kinni mu käest"
Parim euroromantik -Marco Mengoni "L'Essenziale"
Parim paroodia - Koit Toome Barry Gibbina (nagu näha, ei jäta see saade ka muusikaauhindu puutumata)
Parim duett -  Liisi Koikson ja Toomas Kolk "Where the wild roses grow" (maitea, kas see oli sel aastal või mitte, aga praegu kargas pähe)
Naljakaim duett - Evelin Võigemast ja Tanel Padar "Kaelakee hääl" (tihti juhtub, et ma ei naera naljakate asjade peale, aga selle peale naersin küll)

Eriauhind Teistkordne mainimine ehk Laul, mida on laupäevastel tööpäevadel jätkuvalt mõnus kuulata - Richard Hawley ja Alex Turner "The only ones who know"
Eriauhind Fun to sing - Cheap Trick "That 70s song"
Eriauhind Aitäh, Angelina- The Raveonettes "Last dance"
Eriauhind Ilmselt väga hea pophitt, kui juba esmakordsel kuulamisel tuttav tundub - Margaret Berger "I feed you my love"

Lõpetuseks reklaamiminutid. Ilmunud on 3 plaadist koosnev kogumik "Eesti 90ndad". Vot see on track listing.

Sildid:

Kommentaarid

  1. Mailit28. detsember 2013, kell 20:48

    Su lemmikuid 2013 ei saa praegu üle kuulata, aga parima dueti ja naljakaima duetiga olen nõus küll :) eriti teisega.
    90ndate kolmik ... mmm (Y) ... nägin ka poes.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...
Postita kommentaar
Loe edasi »