Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #3 - Muusikavagun

Alustuseks peab kohe ütlema, et säärast aastat nagu oli 2012, sel aastal polnud. Aga see pole kurtmise pärast öeldud, pigem on loogiline, et kui hobust pidevalt piitsutada, siis ta väsib vahepeal ära. Ja kui mõnda aega piitsa ei saa, küll siis on hea meel, kui mingi hetk jälle saab.

Muusikaauhinnad 2013

Parim südamepõksutaja - Chairlift "I belong in your arms"
Parim filmimuusika - filmist "Mandariinid"
Parim reisilaul - Abba "Waterloo" (usu või ära usu, aga suvel kuulasin sõnu ja sain aru, mis point on)
Parim golden oldie - The Fifth Dimension "Wedding bell blues"
Parim hommikulaul - Rilo Kiley "Silver lining"
Parim kõnnilaul - Chairlift "Sidewalk safari" (nagu nimigi ütleb, onju)
Parim teatrilaul - Mihkel Raud "Shine on"
Parim muusikavideo - Curly Strings "Maailm heliseb" (mitte kunagi ei saanud telekat klõpsutades sellest niisama edasi minna)
Parim kõrbelaul - Tõnis Mägi "Sa haara kinni mu käest"
Parim euroromantik -Marco Mengoni "L'Essenziale"
Parim paroodia - Koit Toome Barry Gibbina (nagu näha, ei jäta see saade ka muusikaauhindu puutumata)
Parim duett -  Liisi Koikson ja Toomas Kolk "Where the wild roses grow" (maitea, kas see oli sel aastal või mitte, aga praegu kargas pähe)
Naljakaim duett - Evelin Võigemast ja Tanel Padar "Kaelakee hääl" (tihti juhtub, et ma ei naera naljakate asjade peale, aga selle peale naersin küll)

Eriauhind Teistkordne mainimine ehk Laul, mida on laupäevastel tööpäevadel jätkuvalt mõnus kuulata - Richard Hawley ja Alex Turner "The only ones who know"
Eriauhind Fun to sing - Cheap Trick "That 70s song"
Eriauhind Aitäh, Angelina- The Raveonettes "Last dance"
Eriauhind Ilmselt väga hea pophitt, kui juba esmakordsel kuulamisel tuttav tundub - Margaret Berger "I feed you my love"

Lõpetuseks reklaamiminutid. Ilmunud on 3 plaadist koosnev kogumik "Eesti 90ndad". Vot see on track listing.

Sildid:

Kommentaarid

  1. Mailit28. detsember 2013, kell 20:48

    Su lemmikuid 2013 ei saa praegu üle kuulata, aga parima dueti ja naljakaima duetiga olen nõus küll :) eriti teisega.
    90ndate kolmik ... mmm (Y) ... nägin ka poes.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...
Postita kommentaar
Loe edasi »

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...
Postita kommentaar
Loe edasi »