Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #2- Võrrete vagun

suurim prohmakas - see, et pole siiani viitsinud ühe asjaga tegeleda
suurim kordaminek - lotovõit on alati kordaminek. Ka siis, kui 2€ võidad (ega suurt rohkem pole võitnud ka :P)
parim eesti tutvus – Holgerd, if you know what I mean
parim muu tutvus –siin on välismaalast mõeldud? Nooh, siis Olav.
lemmik telefonikõne – Kui mu mälu mind ei peta, siis algas sõnadega "Vaata aknast välja."
aasta lause – "Ma tõmban küll iga öö rediseid läbi nina." (Hillar sarjas "ENSV")
aasta kõige lollim küsimus – neid on tegelikult täitsa häid ja naljakaid, aga ei tule õigel hetkel meelde. Üks oli "Mis on analüüs?"
minu kõige lollim sõnaaps – enda oma ei tule meelde, aga hiljuti, kui trükimuuseumis käisime ja üks seal oma jõulukaarti trükkis, siis tal tuli "Häid jõule" asemel "Häib jõule" (sest trükkimisel tuleb kõik tähed peegelpildis panna, aga d jäi panemata). See oli päris naljakas.
lemmikvoodikaaslane – soe ja karvane
lemmikfilm - juba eelmises vagunis mainitud "Mandariinid", "Before midnight"
lemmikraamat - taasloetud "Wikmani poisid" ja "Kunksmoor"
suurim ettevõtmine – kas istuda autosse või mitte, selles on küsimus
lemmiktelesari – "Downton Abbey", 70ndad, "ENSV". Oi, ja kuidas ma eelmises vagunis ometi "Rosario" ära unustasin. Ometi oli üks korralik seebimaa seebikas kõigi nende türgi draamade kõrval.
suurim rõõm – väga rõõmsaks teeb näiteks see, kui saad aru, et kellelgi on mingi sinuga seotud asi läbi mõeldud. Ja siis teeb veel rõõmsamaks, kui alles mingi hetk hiljem saad aru, et seal oli tegelikult veel mõni kiht, mida alguses ei näinudki.
suurim üllataja – Koit Toome
kõige khuulim koht – Hiiumaal üks koht. Võib-olla ongi hea, et pole pilti siia juurde panna, peab mõttes meeles pidama.
kõige khuulim hommik – kui päike paistab ja meri kohiseb
kõige halvem hommik – maitea, unine?
kõige khuulim kink – sel aastal on mitmelt poolt lilli kingitud, minu meelest väga hea kink
parim kohvikaaslane – hommikune päike
kõige khuulim kooliaine – olgem ausad, kirjandus siiski on kõige khuulim kooliaine
suurim shokk – mul on š-ga šokid, näiteks triibulised
parim laul – hea laul on nt "Last dance" ansamblilt The Raveonettes
kõige parem koht – see, kus ma parajasti olla tahan
parasiitsõna -sel aastal on üks eriti kole parasiitsõna külge pugenud, tahab ka korralike prouade juuresolekul mõnikord üle huulte tulla, paha-paha, kohe väga paha
leid – inimesed pigem kui asjad
drama queen - nagu eelmisel aastal, läheb seegi kord see tiitel minust mööda ja kuulub kellelegi teisele
parim kuu - juuli, va puhkusekuu, on ikka hea kuu
läbikukkunud idee – Positivuse külastamine
parim sms – on olnud tihe sõnumiaasta! Üritan siin läbi klõpsutada ja tundub, et jaanuari välja jõudmine võtab ikka mitu aega. Aga. Leidsin ühe hea. 23.veebruaril sain sellise sõnumi: "Priwetik babu..pazdrawlaju tebja s dnjom rashdenija! Shelaju tebe wsewo haroshewa, zdarowja i denjag. Tseluju inessa" Sõnum tuli numbrilt algusega +491. Ei leidnudki otsingust riiki, millele see kood vastaks, ainus kahtlusalune on Oskarshamn Rootsis.
räigeim stoori – see, et jätkuvalt leidub lolle, kes purjuspäi autot juhivad
aasta jook - õunamahl
aasta avastus – ristsõnas tuli välja, et spagaadi sünonüüm on kääriste. Hirnu herneks ma ütlen.
kõige mõttetum tegu - püüd vanale koerale uusi trikke õpetada, seepärast ma ei üritagi seda teha. Vahepeal on ainult keeruline aru saada, milline koer on juba vana koer.

Kommentaarid

  1. Tahaks su parim kohvikaaslane olla ... eriti neil päevil ... :) :P

    Aga tolle sõnumi tõlget ka paluks, kui võimalik ...

    VastaKustuta
  2. Nooh, see on kellegi õnnitlus sünnipäevaks. Soovib palju õnne sünnipäevaks, kõike head, tervist ja raha. Lõpetuseks suudleb ka veel.

    Praegu hakkasin vaatama, et see raha soovimine on küll üks huvitav asi, mida polegi nagu varem kohanud, siin pole nagu kombeks.

    VastaKustuta
  3. Rikast jõuluvana või jõuluvanale suurt rahakotti soovitakse küll aeg-ajalt ...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...