Otse põhisisu juurde

Eesti lauluke, osa 3: finaal

Nõndaks, Eesti laul valitud. Ma panin ka ikka oma tähelepanekud kirja ja koostasin tabelikese, oli huvitavam jälgida.

10. Winny Puhh- Meiecundimees...
Olen jätkuvalt nõus uskuma, et selles asjas on mingi point, aga selle edasiandmine oli minu jaoks lihtsalt liiga labane. Siiski olid praegused kostüümid märksa paremad kui poolfinaali omad, noid ei suutnud üldse vaadata.

9. Teele, Tuuli, Ula & DrumAttack - Ring the alarm
Millegipärast tuli seda show'd vaadates meelde see video. (Ma ei mõtle seda kuidagi halvasti, olgu öeldud, aga lihtsalt tekkis seos.)

8. Põhja-Tallinn - Meil on aega veel
See laul on väsinud, iga korraga avaldab aina vähem muljet. Kuidagi kodukootud mulje jätab.

7. Rolf Roosalu - With U
Rolfi soeng- 12 points. Muus osas mulle jätkuvalt meeldib tema hääl, peab kõrgeid noote ka üsna hästi kinni.

6. Birgit Õigemeel - Et uus saaks alguse
See, et mul terve tänase hommiku see lugu kummitas, on Eurovisiooni silmas pidades ilmselt hea märk. Ja ühes kohas üks viisikäik on ka täitsa ilus. Aga. Mida ma eile tähele panin, oli see, et lauljanna rääkimisstiil meenutab kohati ühte teist Eesti lauljannat, kes idanaabrite juures väga tuntud on.

5. Elina Born - Enough
See laul ei häiri. see on täitsa hea laul tegelikult. Tšau, bassimängija.

4. Rasmus Rändvee & Facelift Deer - Dance
Eile vaatasin, et Rasmus ise on seal bändis kõige vähem popp tüüp. Midagi temas mulle nagu meeldib, huvitav mis.

3. Grete Paia - Päästke noored hinged
Viimati ei pannud tähelegi, aga ikka väga lõhmuselik laul on. Pilt natuke liiga palju vilkus minu jaoks, aga nagunii eriti vaadata ei tahtnud. Ehk veidi jõuetuks jäi kogu see värk.

2. Kõrsikud - Suuda öelda ei
Varem ei saanud aru, aga eile jälle sain, et Bonzo hääles on midagi, mis mulle ei meeldi (selsamal põhjusel ma ilmselt teda ka niisama ei kuula). Ta ei rikkunud siiski laulu ära, aga mulle oleks veel rohkem meeldinud, kui Pehu Jaan oleks eeslaulja olnud.

1. Liisi Koikson ja Söörömöö - Üle vee
Viimati ma ütlesin, et see pole Liisi parimaid laule ja seda arvan jätkuvalt, aga ilmselt mulle eile siis sobis. Sest see pole ka halb laul, onju. Selline voogav ja malbe.  Ja autor on Immi. Haha.

Saatejuhtide osas ka mõned tähelepanekud: meesterahvas, kelle osas muidu üsna kriitiline olen, sai mu meelest täitsa hästi hakkama, tegi isegi mõned sellised naljad, mis olid päriselt naljakad.  Naisterahva puhul ootasin, mis hetkel ta piitsa ja/või käerauad kusagilt välja tõmbab, riietus justkui vihjas, et selline asi võiks juhtuda.

Kommentaarid

  1. Endine Pehk arvab, et Pehu Jaan nagu ei ole õige öelda ... Vähemalt ma pole sellist käänamist enda ümber kunagi kuulnud ...

    VastaKustuta
  2. Usun jah, et see tegelikult vale on. Lihtsalt tema puhul kõlab nii lahedalt :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...