Otse põhisisu juurde

Kevade

Selle aasta ametlikult esimene postitus räägib sellest, kuidas täna on nii valge ja päikseline, et mina olen juba üleni kevadeootust täis.Täna on päev juba 14 minutit pikem, kui 1.jaanuaril ja hommikul õue tulles tundus, et kohe-kohe hakkab valgeks minema.

Kujuta ette, kuidas aknast tuleb värsket ja (näiliselt) sooja tuult ja õues on töölt ära minnes veel valge. Lähed ketsidega õue ja isegi kui varbad veel külmetama hakkavad, on nii hea asfalti varvaste all tunda. Viskaks talvejope kappi ja paneks jaki õhema salliga. Mõnus jahedus tuleb kontidesse ja Vaiko üürgab klappides. Kui Vaiko enam ei laula, laulavad linnud. Vaiko ja linnud teavad neid asju.

Kommentaarid

  1. Anonüümne8. jaanuar 2013, kell 11:02

    Jah!

    M.

    VastaKustuta
  2. Mailit8. jaanuar 2013, kell 13:18

    Nii et sa oled siis hoopis pigem kevadeinimene kui sügiseinimene? Arvasin tegelikult sinu puhul just seda viimati nimetatud varianti ...

    VastaKustuta
  3. Truffe8. jaanuar 2013, kell 13:55

    Meelelaadilt ilmselt rohkem sügiseinimene tõesti. Aga kevad teeb ikka rõõmsaks ;)

    VastaKustuta
  4. Mailit10. jaanuar 2013, kell 18:36

    Ma just mõtlesin, et sul tekib selline hüppamise-tunne just sügise tulekul.
    Aga praegu on nii ilus jõululumi väljas, et mul pole veel mingit kevadeootust ... küpsetaks ehk veel piparkooke :D

    Ah jaa ... vastlakuklid pidavat ka juba poes müügil olema - mm.

    VastaKustuta
  5. Truffe10. jaanuar 2013, kell 18:47

    Sügisel on mingi natuke muu teema. Nagu rõõmus kurbus vms.

    Huvitav, millal see vastlapäev on siis sel aastal, kui juba kuklid poodi tulid. Aga eks vist poes käigi nii. Kui on jõulud läbi, tuleb vastlapäev, siis lihavõtted, siis jaanipäev jne.

    VastaKustuta
  6. Mailit11. jaanuar 2013, kell 13:16

    Vastlapäev homme kuu aja pärast - 12. veebruaril.

    VastaKustuta
  7. Truffe11. jaanuar 2013, kell 14:36

    Vastlapäev võiks riigipüha olla :) Just lugesin, et Rootsis on kaneelikukli päev olemas. Maitea, kas see neil ka suisa vaba päev on, aga minu meelest see oleks tore, kui oleks ka mingi selline lõbus püha. Muidu on jube pühalik värk kõik (nagu jõulud) või lihtsalt mõttetu (nagu 1.mai) või joomapüha (nagu jaanipäev).

    Sellepärast ma mõtlen, et vastlapäev sobiks Eestis õudselt hästi sihukeseks lihtsalt toredaks pühaks, seda enam, et ta on rahvakalendrist pärit tegelikult. Eestlane olla on uhke ja hää jms ;)

    VastaKustuta
  8. Mailit15. jaanuar 2013, kell 17:19

    Toetan su mõtet ... a kes meid kuulaks ...? :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...
Postita kommentaar
Loe edasi »