Oo, hea inimene, kui sul veel pole kopp ees linnukeste tegemisest kuhugi kohtadesse, siis mul oleks üks tagasihoidlik küsimus. Miskipärast kipun eeldama, et enamik nende sõnade lugejaist on näinud filmi "Love actually". Küsimus käibki selle filmi kohta ja asub siin. Nagu seal ka ütleb, siis proovi valida mitte rohkem kui 3 vastust. Tänan!
Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes. Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks. Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
pean mõnevõrra uhkusega tunnistama, et ma ei ole seda filmi näinud.
VastaKustutaOngi või? Iiissand. Täitsa huvitav.
VastaKustuta