Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2011: teine vagun

suurim prohmakas - leiab
suurim kordaminek - hm, praegu vaatan, et seda võiks mõista ka sellena, mis mulle kõige rohkem korda läks...ise läksin?
parim eesti tutvus – leiab, ehk rohkemgi kui ühe
parim muu tutvus – siia võiks tuua huvitavaid variante
halvim eesti tutvus – milleks see küsimus?
halvim muu tutvus – puudub
lemmik telefonikõne – oo, ma tean, see maiteamitmes tädi, kes helistas ja Urvet küsis, ja minu vastuse peale, et sellelt numbrilt Urvet ei saa, hüüatas: "Te valetate!"
aasta lause – Kaie, tee nalja!
aasta kõige lollim küsimus – see, kui tuntud saatejuht tuntud saates küsis Els Himmalt: "No öelge nüüd ausalt, Els, kas teil on Eve Kiviga võistlus käimas, et kumb ilusamana sureb?" (mitte päris täpne tsitaat). No ütle ausalt, kuidas sa saad nii labane olla, armas saatejuht?
minu kõige lollim sõnaaps – "toetamine" asemel "teotamine" jm
lemmikvoodikaaslane – Elina (kes päris huvitavatel asjaoludel minu voodisse sattus)
lemmikfilm - "Submarine"
lemmikraamat - "Submarine", mõned Harry raamatud
suurim ettevõtmine – 3 mütsi kudusin algusest lõpuni. Näiteks.
lemmiktelesari – Big Bang Theory, ei ole suurem asi sarjavaataja enam tundub
suurim rõõm – kas see, et mul on raske midagi siia leida, näitab, et skaala käib liiga väikeste numbrite vahel?
suurimad pisarad – mitte väga suured
suurim üllataja – Teele
kõige khuulim koht – mereäär
kõige khuulim hommik – see, kus isegi puupüsti täis buss ainult nalja tegi
kõige halvem hommik – liiga unine ja pime
kõige khuulim kink – leib, kõrvaaugud
parim kohvikaaslane – teravmeelsed inimesed
kõige kallimad – endiselt, kas see küsimus on siin selle ideega, et need inimesed peaksid aastati muutuma?
kõige khuulim kooliaine – puudub. Vähemalt on mõte sellest, et kooliained võiksid varsti jälle olla. Aga kui üldises plaanis vaadata, siis kõige khuulimad kooliained on minu meelest eesti keel, kirjandus, (kunsti)ajalugu, muusika(ajalugu) ja keemia.
suurim shokk – positiivne
parim laul – Ewert and the Two Dragons "Road to the hill"
kõige parem koht – tool, laud ja teine inimene- lihtne!
parasiitsõna - Janar, nii sellisel kui koledamal kujul
leid – ükspäev leidsin Ujula Konsumi eest 5 ööri (on Rootsis selline raha endiselt?)
drama queen - mina polegi vist väga dramaatiline olnud sel aastal, ainult natuke
parim kuu - juuli
läbikukkunud idee – hakkan jube kokkuhoidlikuks
parim sms – need, mis raha laekumist kuulutasid
räigeim stoori – kindlasti Merilin luges mingeid kirvenalju mingi hetk
aasta jook - kohv
aasta avastus – kas see oli sel aastal, kui teada sain, et inglisekeelne on vale öelda, hoopis ingliskeelne on õige
kõige mõttetum tegu -igasugune kilplus

Kommentaarid

  1. Hahaa: "Te valetate!" :D

    Müümi

    VastaKustuta
  2. I know, laupäeva hommikul esimese asjana on sihuke asi päris naljakas.

    VastaKustuta
  3. Issand, kahes kohas (vähemalt nii ma arvan) äramärgitud saada - mäherdune au!

    T.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...