Otse põhisisu juurde

Unenägude tüpoloogia

...või vähemalt katse seda teha, enda näite põhjal. Paljud kategooriad on ilmselt omavahel mõneti kattuvad, aga mida rohkem, seda uhkem, jees?

  • kergesti päevasündmustega selgitatavad unenäod - pole muide sugugi kõige tihemini esinev grupp, kuigi seda võiks arvata
  • unenäod, milles esineb suvaline päeval nähtud detail - nt silmad õues kõndides maas 10-sendist ja samal ööl on ta unenäos kohal
  • väga meeldivad unenäod - jaah, need
  • ülimalt häirivad unenäod - tihti näiteks keegi sureb ära. Selliseid ei raputa üles ärgates päriselt maha, vähemalt järgmised paar tundi on ebameeldiv.
  • korduva tundega(tihti ka sündmusega) unenäod - minul näiteks olid vahepeal sarnase hirmutundega unenäod. Sündmus oli ka tegelikult suhteliselt korduv: sõda, küüditamine, mahalaskmiseks valmistumine. Korra küll olin ka Gorbatšovi nahas hirmunud põgenik.
  • unenäod, mis järgnevad tugevale soovile just seda inimest/olukorda jms unes näha - harvaesinevad kaunikesed
  • seletamatute detailide/inimestega unenäod - näiteks ilmutab end unes inimene, keda pole mitu aastat nähtud ega tema peale mõeldud
  • reaalsusega ühilduvad unenäod - sagedased. Kukud voodist maha, samal ajal kui unenäos kukud trepist alla. Või unes heliseb uksekell, mis osutub tegelikkuses äratuskellaks.
  • unenäod, mis ununevad täiesti - üsna palju esineb seda piinavat tunnet, kus teed hommikul esimest korda silmad lahti ja mõtled et ohsapoiss kui lahe unenägu see oli, siis paned silmad korraks kinni ja tunned, ma ütleksin lausa füüsiliselt, kuidas teadmine sellest unenäost ära läheb. Liiv sõrmede vahel täpselt.
  • unenäod, mis ununevad ja meelde tulevad - ilmselt mingi välise ärritaja mõjul tuleb pärastlõunal kell 4 teadmine, et eelneval ööl nägid just oma matemaatikaõpetajat unes.
  • järjejutu-unenäod - erinevatel öödel sama teema edasiarendus
  • rasedusunenäod - isiklikult väga tihti ei näe ennast ega teisi rasedana(küll meenub üks kord aastate tagant, kui olin Sophie sarjast "Kodus ja võõrsil"), aga tundub, et inimesed üldiselt näevad. Ei tea, kas mehed ka näevad...ja kas mehed ennast rasedana näevad? Telekast olen küll sihukest asja näinud.
  • reaalsusest raskesti eristatavad unenäod - ei saa aru, kas tegemist on unisena mõeldud mõtetega või unenäoga. Tegelikult võiks täiesti võimalik olla, et ei saagi vahet teha.
  • unenäod, kus isennast kõrvalt näeb
  • unenäod, kus räägitakse võõrkeeli - boonuspunktid, kui kuuled ennast võõrkeeles rääkimas
jne.

Öö hakkas, tuleb teooria lõpetada ja praktika kallale asuda.

Kommentaarid

  1. Ma lisaks sellele nimekirjale veel lendamise unenäod...ma ise küll väga sageli unes ei lenda, aga tean inimesi, kes seda regulaarselt teevad:)

    VastaKustuta
  2. Mul alles paar-kolm päeva tagasi oli öö, kus ma terve uneaja olin "rase". :D
    Lendamiseunenäod - kas need on sellised, kus ise lendad nagu lind või lendad ikka lennukiga? Esimest varianti pole näinudki vist.
    Sellest teemast veel...Arto ja tema sugulane väidavad, et nad pole kunagi unedes joosta saanud. Kuidas teistega on? Mina olen küll alati saanud. Aga kui nt unes on raha, mille järele ma haaran, siis ei saa ma seda kunagi kätte - ärkan enne üles või juhtub midagi muud.

    VastaKustuta
  3. Lendamisunenäod idee poolest peaks ikka need olema, kus ise lendad. Samas miks mitte ka lennukis lendamine. Mina isiklikult pole kumbagi varianti kunagi näinud. Ja raha pole ka näinud...

    VastaKustuta
  4. Ei tea, kas selle teema pärast, aga täna nägingi sind unes. Tähendab otseselt ei näinud,aga teadmine oli, et kohe varsti näen. Olime noortekooriga Tallinnas ja meile oli antud "linnaluba". Teie olite siis juba Laura ja teistega kuhugi ajama pannud ning ma siis helistasin sulle. Vahva oli see, et sul oli telefoni kutsetooni asemel taustaks minu ja Kaarli kunagiste naljakate juttude nopped.

    VastaKustuta
  5. Lisan loendisse loomeunenäod. Need, kus teed mingi eluilusa ja andeksa laulu või luuletuse. Minu jaoks langevad pärast ärkamist eranditult liiv-sõrmede-vahelt kategooriasse.
    Ja seda, et unes joosta ei saa, seda ma olen ka näinud. Nagu kleebitud maa külge. Rääkida ka ei suuda sellistel puhkudel. Aga söönud ja raha leidnud ja tuld põlema pannud (mis pidi olema kõige kindlam unenäo kindlaks tegemise trikk, et tule põlema paned, siis on kindlasti realismus) olen küll ja küll, ükskord lendasin ka.

    VastaKustuta
  6. Minul on mitu korda nii olnud, et midagi koledat toimub ja ma ei saa karjuda, häält lihtsalt ei tule.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...