Otse põhisisu juurde

Unenägude tüpoloogia

...või vähemalt katse seda teha, enda näite põhjal. Paljud kategooriad on ilmselt omavahel mõneti kattuvad, aga mida rohkem, seda uhkem, jees?

  • kergesti päevasündmustega selgitatavad unenäod - pole muide sugugi kõige tihemini esinev grupp, kuigi seda võiks arvata
  • unenäod, milles esineb suvaline päeval nähtud detail - nt silmad õues kõndides maas 10-sendist ja samal ööl on ta unenäos kohal
  • väga meeldivad unenäod - jaah, need
  • ülimalt häirivad unenäod - tihti näiteks keegi sureb ära. Selliseid ei raputa üles ärgates päriselt maha, vähemalt järgmised paar tundi on ebameeldiv.
  • korduva tundega(tihti ka sündmusega) unenäod - minul näiteks olid vahepeal sarnase hirmutundega unenäod. Sündmus oli ka tegelikult suhteliselt korduv: sõda, küüditamine, mahalaskmiseks valmistumine. Korra küll olin ka Gorbatšovi nahas hirmunud põgenik.
  • unenäod, mis järgnevad tugevale soovile just seda inimest/olukorda jms unes näha - harvaesinevad kaunikesed
  • seletamatute detailide/inimestega unenäod - näiteks ilmutab end unes inimene, keda pole mitu aastat nähtud ega tema peale mõeldud
  • reaalsusega ühilduvad unenäod - sagedased. Kukud voodist maha, samal ajal kui unenäos kukud trepist alla. Või unes heliseb uksekell, mis osutub tegelikkuses äratuskellaks.
  • unenäod, mis ununevad täiesti - üsna palju esineb seda piinavat tunnet, kus teed hommikul esimest korda silmad lahti ja mõtled et ohsapoiss kui lahe unenägu see oli, siis paned silmad korraks kinni ja tunned, ma ütleksin lausa füüsiliselt, kuidas teadmine sellest unenäost ära läheb. Liiv sõrmede vahel täpselt.
  • unenäod, mis ununevad ja meelde tulevad - ilmselt mingi välise ärritaja mõjul tuleb pärastlõunal kell 4 teadmine, et eelneval ööl nägid just oma matemaatikaõpetajat unes.
  • järjejutu-unenäod - erinevatel öödel sama teema edasiarendus
  • rasedusunenäod - isiklikult väga tihti ei näe ennast ega teisi rasedana(küll meenub üks kord aastate tagant, kui olin Sophie sarjast "Kodus ja võõrsil"), aga tundub, et inimesed üldiselt näevad. Ei tea, kas mehed ka näevad...ja kas mehed ennast rasedana näevad? Telekast olen küll sihukest asja näinud.
  • reaalsusest raskesti eristatavad unenäod - ei saa aru, kas tegemist on unisena mõeldud mõtetega või unenäoga. Tegelikult võiks täiesti võimalik olla, et ei saagi vahet teha.
  • unenäod, kus isennast kõrvalt näeb
  • unenäod, kus räägitakse võõrkeeli - boonuspunktid, kui kuuled ennast võõrkeeles rääkimas
jne.

Öö hakkas, tuleb teooria lõpetada ja praktika kallale asuda.

Kommentaarid

  1. Ma lisaks sellele nimekirjale veel lendamise unenäod...ma ise küll väga sageli unes ei lenda, aga tean inimesi, kes seda regulaarselt teevad:)

    VastaKustuta
  2. Mul alles paar-kolm päeva tagasi oli öö, kus ma terve uneaja olin "rase". :D
    Lendamiseunenäod - kas need on sellised, kus ise lendad nagu lind või lendad ikka lennukiga? Esimest varianti pole näinudki vist.
    Sellest teemast veel...Arto ja tema sugulane väidavad, et nad pole kunagi unedes joosta saanud. Kuidas teistega on? Mina olen küll alati saanud. Aga kui nt unes on raha, mille järele ma haaran, siis ei saa ma seda kunagi kätte - ärkan enne üles või juhtub midagi muud.

    VastaKustuta
  3. Lendamisunenäod idee poolest peaks ikka need olema, kus ise lendad. Samas miks mitte ka lennukis lendamine. Mina isiklikult pole kumbagi varianti kunagi näinud. Ja raha pole ka näinud...

    VastaKustuta
  4. Ei tea, kas selle teema pärast, aga täna nägingi sind unes. Tähendab otseselt ei näinud,aga teadmine oli, et kohe varsti näen. Olime noortekooriga Tallinnas ja meile oli antud "linnaluba". Teie olite siis juba Laura ja teistega kuhugi ajama pannud ning ma siis helistasin sulle. Vahva oli see, et sul oli telefoni kutsetooni asemel taustaks minu ja Kaarli kunagiste naljakate juttude nopped.

    VastaKustuta
  5. Lisan loendisse loomeunenäod. Need, kus teed mingi eluilusa ja andeksa laulu või luuletuse. Minu jaoks langevad pärast ärkamist eranditult liiv-sõrmede-vahelt kategooriasse.
    Ja seda, et unes joosta ei saa, seda ma olen ka näinud. Nagu kleebitud maa külge. Rääkida ka ei suuda sellistel puhkudel. Aga söönud ja raha leidnud ja tuld põlema pannud (mis pidi olema kõige kindlam unenäo kindlaks tegemise trikk, et tule põlema paned, siis on kindlasti realismus) olen küll ja küll, ükskord lendasin ka.

    VastaKustuta
  6. Minul on mitu korda nii olnud, et midagi koledat toimub ja ma ei saa karjuda, häält lihtsalt ei tule.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...