Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Uhm..kuidas sa ta ära tundsid?
VastaKustutaM.
haah! :D
VastaKustutaMaiteagi, ta tundus kohe selline hea mees. Ja tal oli lahe pluus:P
VastaKustutaHea pluus on hea mehe valikul üks ütlemata oluline komponent ;).
VastaKustutaMüümi
Aga loomulikult, ruut ja triip lähevad iga kell loosi.
VastaKustutaEhk läheb ta siis oma naisest mõne aja pärast lahku ja siis on käes sinu aeg. :) Iseasi,kas ta siis enam meeldiks sulle...
VastaKustuta