Otse põhisisu juurde

Laulud terveks ööpäevaks

Ehk siis laulud, mille nimi sisaldab sõnu päev ja öö. Üllatuslikult oli öölaule ainult üks rohkem kui päeva omi.

12. Story of the Year - Until the Day I die
11. Feeder - 7 Days in the Sun
10. Jamiroquai - 7 Days in sunny June
9. Club 8 - Better Days
8. Keane - On a Day like Today
7. The Beatles - Good Day Sunshine
6. Dagö - Üks hetk päevast jäi puudu
5. Ewert Sundja - The Day before Yesterday
4. Stereophonics - Have a nice Day
3. U2 - Beautiful Day
2. Uh Huh Her - Wait another Day
1. Kriminaalne Elevant - Ilus päev

(Ilus päev, ilus päev, ilus oled täna.
Ilus päev, ilus päev, ära mine ära.
Ilus päev, ilus päev, jää mu juurde täna.
Ilus päev, ilus päev, ära lõppe ära.)<maailma lihtsaim laul, mille sõnu üles kirjutada. Autoriks Wimberg.

13. Nouvelle Vague - Friday Night Saturday Morning
12. The Cardigans - Lead me into the Night
11. Vennaskond - Igavest elu lõppevas öös
10. Kool and the Gang - Ladies' Night
9. Claire's Birthday - About last Night
8. Dagö - Öövalges
7. BeeGees - Night Fever
6. Keane - The Night Sky
5. Liisi Koikson - Sel ööl
4. Olav Ehala - Tahan olla öö (enne seda, kui ta ära leierdati)
3. Tõnis Mägi - Öö valge on õnn
2. Liisi Koikson - Ööviiul
1. Ultima Thule - Öö alleel

(Öö alleel ava hinge aknaluuk vahetult,
ole mu helluse elupuu öö alleel.
Avane, räägime, vaikime öö alleel.
Pilk kui pihtimuste peegelklaas
läbi paistab taas.
Muutun, kui mind puutud,
aitad, kui mind paitad.

Tegelikult oleme oma läheduse leiutasud maksnud paljuski võlgadeks, ise seda teadmata. Aga ikkagi seesama taevas, seesama meri, needsamad inimesed meie ümber...kui lahkuvad laevad lihtsa naeratusega. Nagu enamik meistki loovalt loovutavad öö alleel oma peidetud pilgu elu armulauale endaksjäämise nimel. Lähedust pole võimalik liisida.) Siin sõnade autor J.Leesment.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »