Otse põhisisu juurde

Kevadest

Millegipärast on algklassidest meelde jäänud, kuidas õpetaja kevadest rääkis. Et kevad on nagu noor mees ja talv on vana mees, nad satuvad võitlusse ja kuna kevad on noor ja tugev, siis ta alati võidab. Kaotab küll lahinguid, aga võidab sõja. Nii armas:)

Kommentaarid

  1. Mailit3. aprill 2008, kell 16:09

    on jah :)

    VastaKustuta
  2. meRilin K4. aprill 2008, kell 17:36

    hmm. ma küll algklassidest mingit sellist juttu ei mäleta..

    VastaKustuta
  3. Anonüümne5. aprill 2008, kell 23:01

    ma arvan, et teil olid erinevad õpetajad:)

    VastaKustuta
  4. Truffe6. aprill 2008, kell 00:37

    Esimeses klassis vist polnud, aga mu meelest seda juttu ei räägitudki nii vara, see oli ikka sihuke vanema algklassi jutt...

    VastaKustuta
  5. meRilin K7. aprill 2008, kell 13:07

    hmm.. no igatahes, mina seda lugu ei tea..

    VastaKustuta
  6. Mailit8. aprill 2008, kell 09:04

    Äkki sa puudusid? :D Või ei puudunud sa kunagi, kui Kaisa koolis oli?

    VastaKustuta
  7. meRilin K8. aprill 2008, kell 09:57

    võibolla puudusin siis.. või on mu mälu lihtsalt nii selektiivne, et sellist juttu meelde ei jätnud.
    Aga koolist puudusin mina siis kui oli vaja, mitte siis kui Kaisa puudus..

    VastaKustuta
  8. Truffe8. aprill 2008, kell 12:11

    Einoh, mis siin puududa või mitte. Õpetaja meie klassile rääkis ja teie omale mitte. Lihtne!

    VastaKustuta
  9. Mailit9. aprill 2008, kell 10:38

    Tähendab, aga mulle tekkis eelneva arutelu jooksul pilt, et te olite küll erinevas klassis,aga samas ruumis. Kas see siis polnudki nii?

    VastaKustuta
  10. Truffe9. aprill 2008, kell 13:17

    Eip, eri klassid eri ruumid, lihtsalt Merilinil oli 1.klassis sama õpetaja, kes mul oli esimeses neljas klassis. Nõnda et idee järgi võis ta lihtsalt sama juttu mitmes klassis rääkida.

    VastaKustuta
  11. Mailit9. aprill 2008, kell 15:14

    Aa, aga kust mulle on kangastunud, et teil oli nii väike kool, et algklasse pandi kokku? :S

    VastaKustuta
  12. Truffe9. aprill 2008, kell 15:25

    Ei tea. Väike kool on küll jah.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...
1 kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited: Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar.  Kunagi kirjutasin siin blogis nii   Margareti   kui   Louise'i   kohta väiksed tutvustused.  Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll.  Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et...
Postita kommentaar
Loe edasi »