Otse põhisisu juurde

Kevadest

Millegipärast on algklassidest meelde jäänud, kuidas õpetaja kevadest rääkis. Et kevad on nagu noor mees ja talv on vana mees, nad satuvad võitlusse ja kuna kevad on noor ja tugev, siis ta alati võidab. Kaotab küll lahinguid, aga võidab sõja. Nii armas:)

Kommentaarid

  1. hmm. ma küll algklassidest mingit sellist juttu ei mäleta..

    VastaKustuta
  2. ma arvan, et teil olid erinevad õpetajad:)

    VastaKustuta
  3. Esimeses klassis vist polnud, aga mu meelest seda juttu ei räägitudki nii vara, see oli ikka sihuke vanema algklassi jutt...

    VastaKustuta
  4. hmm.. no igatahes, mina seda lugu ei tea..

    VastaKustuta
  5. Äkki sa puudusid? :D Või ei puudunud sa kunagi, kui Kaisa koolis oli?

    VastaKustuta
  6. võibolla puudusin siis.. või on mu mälu lihtsalt nii selektiivne, et sellist juttu meelde ei jätnud.
    Aga koolist puudusin mina siis kui oli vaja, mitte siis kui Kaisa puudus..

    VastaKustuta
  7. Einoh, mis siin puududa või mitte. Õpetaja meie klassile rääkis ja teie omale mitte. Lihtne!

    VastaKustuta
  8. Tähendab, aga mulle tekkis eelneva arutelu jooksul pilt, et te olite küll erinevas klassis,aga samas ruumis. Kas see siis polnudki nii?

    VastaKustuta
  9. Eip, eri klassid eri ruumid, lihtsalt Merilinil oli 1.klassis sama õpetaja, kes mul oli esimeses neljas klassis. Nõnda et idee järgi võis ta lihtsalt sama juttu mitmes klassis rääkida.

    VastaKustuta
  10. Aa, aga kust mulle on kangastunud, et teil oli nii väike kool, et algklasse pandi kokku? :S

    VastaKustuta
  11. Ei tea. Väike kool on küll jah.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...