Schumanni Missa Sacra Kyrie-osa, mida praegu kooris laulame, on üks kõige täiuslikumalt kurbi asju, mida ma tükil ajal kuulnud olen. Saaks seda vaid kusagilt rottida...
Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
Liis peab soulseekiga läbirääkimisi antud teose tarnimise osas :)
VastaKustutaMhmh:)
VastaKustutaMul õnnestus kusagilt netist kuulata miskeid katkendeid eile, aga need olid nii imeliku kõlaga nagu isegi inimhääled oleks arvutiga tehtud olnud, ja orel kõlas nagu süntekas jms...