Truffe kirjanurk

Veel Eurovisioonist. Sest miks mitte mõned kommentaarid. Kommenteerimist väärivaid laule oli küll. Austraalia - kui mitu korda kuulata, siis on aru saada, et pole muud kui just another party song , aga ballaadide vahele sobis jube hästi ja viis oli meeldejääv. Ainult lavaline esitus polnud kuigi lahe. Austria - miks see laul mitte ainumastki punkti ei saanud? Ok, mind ka natuke häiris, et suisa klaver oli põlema pandud (kuidagi pühaduseteotus mu meelest), aga laulul polnud ju viga. Ja need vuntsid. Belgia - ausalt öelda ma ei arvanud, et nii teistmoodi laulul nii hästi läheb, aga ohoh, isegi sellest saadi aru. Ühtegi rida ei suuda meenutada, aga mulle meeldis, mis seal toimus. Aa ei, rapapaa oli vahepeal. Eesti - nagu ma juba Eesti Laulu ajal siin kirjutasin, siis osutuski see lauluks, mis hakkab suht ruttu tüütama, aga see vist ei vähenda tema väärtust. Mulle meeldis, et kogu selle tohutult suure tehnilise võimekuse juures oli Eesti laulu lavakujundus meeldivalt tagasihoid...

Eurovisiooni triangel on järgmisel nädalal. Panen ennast selleks ettevalmistamise mõttes siia tabeli noist Eurovisiooni võidulugudest , mis võiks minu arvates topis olla.  10. "Abanibi" ja "Hallelujah" - Iisraeli lood aastatest 1978 ja 1979 Lugesin need üheks, sest kuigi nad on erinevad, on nad minu mõttes kuidagi sarnased. Sihukesed nunnud lood ja meesnaisansambel laval ja liigutavad ja. Äge. 9. "Take me to your heaven" Rootsi 1999 Ausalt öelda olen isegi üllatunud, et see lugu tabelisse mahtus, sest see poleks nagu midagi erilist. Aga see laul justkui iseloomustaks seda muusikat, mida Rootsist 90ndatel palju tuli- kerge kuulata ja meelde jätta, serveeritud 25 aasta võrra lahjemas ABBA kastmes.  8. "Ding a dong" Holland 1975  Ühtegi teist Eurovisiooni võidulugu pole ma vist nii palju laulnud. Sest me laulsime seda lauluringis. Ja tantsuliigutused olid! Ja kleidid ja möllud. Aga laul on iseenesest meeldiv ja lõbus.  7. ...

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930) Kuninganna ja tema puudel. Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar). 1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf. Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus). Victoria ja Gustav 1890.aastal. Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.) Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai. Kuninganna ol...

Lugesin ühte raamatut, mis tekitas minus küsimuse. Kui (väidetavalt) on olemas näidendid, mis ongi kirjutatud ainult lugemiseks (ja mitte lavastamiseks), kas on siis olemas ka raamatud, mis on kirjutatud ainult sellepärast, et autoril on olnud mõnus kirjutada? Raamat, kus midagi otseselt ei juhtu (on ainult mingi hulga tegelaste kirjeldus ja kirjutaja arvamus neist) jätab vägisi sellise mulje. Korra mõtlesin, et selline raamat on nagu kellegi isiklik päevik, aga vist ikka pole ka, päevikus on kindlasti sündmused ja kirjutaja üsna erksad tunded. Sellegipoolest ma arvan, et see raamat /autor võiks vabalt mingi Nobeli vms preemia saada. Tihtilugu maisaa aru noist preemiasaajatest. Ja tihtilugu see, kui hea on mingit raamatut lugeda, pole seotud sellega kui heaks raamatuks teda üldiselt peetakse. Ja üldse. Praegu hakkasin teisest küljest mõtlema, et kirjutada sellist raamatut, kus midagi ei juhtu, võib olla ju hoopis paganama raske. Sest sündmuste kirjeldustesse laskumine on ju kõige...

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969) Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa). Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on. Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas. Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga (isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis. Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William. 1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XI...

Pean siin ja kohe teatavaks tegema ühe asja. Mind ajab ILGELT närvi see "Võta või jäta" saate telefon. Oleks siis mingi vanakooli kettaga telefon või minu pärast kasvõi mõni hiigelsuur nutitelefon, mida on piinlik kõrva juurde tõsta. Või tavaline juhtmeta lauatelefon. Aga ei. Peab olema mingisugune...mingisugune...banaan! Vorst! Ja oleks siis korralik banaan või vorst! Ei, on mingisugune lihtsalt...töllerdis. Nagu aru saate, häirivad vähesed telekas olevad asjad mind nii palju kui see telefon. Oi-oi-oi.

Jugoslaavia kuninganna Maria (1900-1961) See Maria sündis Rumeenia printsessina 1900.aastal Saksamaal. Tema vanemad olid Rumeenia kuningas Ferdinand ja kuninganna Maria (kuningannade 7.postituse peategelane). Maria oli pere 6 lapse hulgas vanuselt kolmas. Et tema ja ema Maria vahel vahet teha, kutsuti teda pereringis Mignoniks. Üles kasvas Mignon põhiliselt Rumeenias. Väike Maria 1922.aastal abiellus Maria Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi kuningas Aleksander I-ga. (Tollal veel ei kasutatud Jugoslaavia nimetust, see tuli 1929.aastast, nagu ma aru saan. Nii et tegelikult peaks ka selle postituse pealkiri olema Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi Maria.) Paarile sündis 3 poega. Maria poegadega Kuningannana oli Maria paljude heategevusorganisatsioonide (nt Punane Rist) patroon ja muidu aktiivne tegutseja. Seoses sellega on tänapäevalgi endise Jugoslaavia riikides (enim ilmselt Serbias) organisatsioone, koole ja ka tänavaid, mis kuninganna Maria nime k...