Otse põhisisu juurde

Unustamatu Eurovisioon

Eurovisiooni triangel on järgmisel nädalal. Panen ennast selleks ettevalmistamise mõttes siia tabeli noist Eurovisiooni võidulugudest, mis võiks minu arvates topis olla. 

10. "Abanibi" ja "Hallelujah" - Iisraeli lood aastatest 1978 ja 1979
Lugesin need üheks, sest kuigi nad on erinevad, on nad minu mõttes kuidagi sarnased. Sihukesed nunnud lood ja meesnaisansambel laval ja liigutavad ja. Äge.

9. "Take me to your heaven" Rootsi 1999
Ausalt öelda olen isegi üllatunud, et see lugu tabelisse mahtus, sest see poleks nagu midagi erilist. Aga see laul justkui iseloomustaks seda muusikat, mida Rootsist 90ndatel palju tuli- kerge kuulata ja meelde jätta, serveeritud 25 aasta võrra lahjemas ABBA kastmes. 

8. "Ding a dong" Holland 1975 
Ühtegi teist Eurovisiooni võidulugu pole ma vist nii palju laulnud. Sest me laulsime seda lauluringis. Ja tantsuliigutused olid! Ja kleidid ja möllud. Aga laul on iseenesest meeldiv ja lõbus. 

7. "Un banc, un arbre, une rue" Monaco 1971
Üldiselt mitu eestlast teab, et see laul on "Tänav. pink ja puu", aga vist oleks päris hea viktoriiniküsimus, mis riiki see laul esindas. Laul on kaunilt melanhooliasse või nostalgiasse või kuhugi sihukesse kohta kalduv. Ühtlasi on tänav, pink ja puu sellised elemendid, mis minu meelelaadiga üldiselt hästi sobivad. Viimastele uudistele toetudes on ju kasulik elada ka seal, kus palju pinke on läheduses, nii et why not. Aga seda lauljat ma natuke kardan.

6. "Love shine a light" Suurbritannia 1997
Kui see võitis, ei saanud ma üldse aru, mis värk on. Kuni võiduloo taasesitamiseni ei tulnud meeldegi, milline laul see oli. Aga ma olin tollal ka 10-aastane. Tagantjärgi vaadates on see just selline hea Eurovisiooni lugu, mille laulmiseks võiks kätest kinni võtta ja samal ajal ringis tantsida.

5. "Poupée de cire, poupée de son" Luksemburg 1965 
See meeldib mulle noist vanakooli võitjatest millegipärast kõige rohkem, on selline iseloomukas. See lugu on ju eesti keeles ka olemas? Mis selle nimi on?

4. "Save your kisses for me" Suurbritannia 1976
Ülimalt nunnu laul ja see liikumine! Sellise liikumisega etteastes võiks isegi osaleda. Ausalt, kui praegu peaks kusagil playboxis osalema, siis tahaks seda teha. Ma võiks olla kasvõi see vuntsidega mees. Ja tegelikult on see ju hiigla kuulus laul- kõik oskavad kaasa laulda, kui öelda, et laulame nüüd kisses for me. 

3. "Diggy-loo diggy-ley" Rootsi 1984
Tjaa, nende liikumist vaadates läheb süda natuke rütmist välja. Üsna hüplikud poisid. Aga laulu osas mulle meeldib see, et ta on nii lihtsas rootsi keeles, et isegi minusugune väheõppinu aru saab (ja heal päeval kaasa laulda suudab). Viis on meeldejääv ja sisaldab eurolaulu põhielemente. Laulusõnades lubatud kuldsed saapakesed on täpiks i peal. 

2. "Rock'n'roll kids" Iirimaa 1994
Seda laulu kuuldes tahaks millegipärast ohata, aga vist rohkem nostalgiliselt kui kurvalt. Vajutab nuppe ka inimestel, kes pole kunagi mingid rokilapsed olnud. Tahaks rohkem öelda, aga ei tule muud kui see, et mulle see laul väga meeldib. 

1. "Waterloo" Rootsi 1974
Suurim kompliment eurolaulule (või mis iganes võistluslaulule) on vist see, kui teda enam Eurovisiooniga (võistlusega, kust ta tuntuks sai) ei seostata. "Waterloo" puhul ma küll mõtlen lihtsalt, et see on ABBAl üks kuulus laul ja ühel juhul kümnest võib-olla tuleb meelde, et see ju oli Eurovisioonil ka. (Umbes nagu see ei meenu, et Robbie Williams oli Take Thatis.) Sellest, mis on 20.sajandi popmuusikal Napoleoni lahingutega tegemist, sain aru kusagil paar aastat tagasi. Oh mind. Aga muidu on see peaaegu sama kõva lugu kui "Dancing Queen". 

Kui kellelgi on lusti meenutada neid lugusid, mis Eurovisioonil Eestit esindanud on, saab seda teha näiteks siin

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...