Otse põhisisu juurde

Unustamatu Eurovisioon

Eurovisiooni triangel on järgmisel nädalal. Panen ennast selleks ettevalmistamise mõttes siia tabeli noist Eurovisiooni võidulugudest, mis võiks minu arvates topis olla. 

10. "Abanibi" ja "Hallelujah" - Iisraeli lood aastatest 1978 ja 1979
Lugesin need üheks, sest kuigi nad on erinevad, on nad minu mõttes kuidagi sarnased. Sihukesed nunnud lood ja meesnaisansambel laval ja liigutavad ja. Äge.

9. "Take me to your heaven" Rootsi 1999
Ausalt öelda olen isegi üllatunud, et see lugu tabelisse mahtus, sest see poleks nagu midagi erilist. Aga see laul justkui iseloomustaks seda muusikat, mida Rootsist 90ndatel palju tuli- kerge kuulata ja meelde jätta, serveeritud 25 aasta võrra lahjemas ABBA kastmes. 

8. "Ding a dong" Holland 1975 
Ühtegi teist Eurovisiooni võidulugu pole ma vist nii palju laulnud. Sest me laulsime seda lauluringis. Ja tantsuliigutused olid! Ja kleidid ja möllud. Aga laul on iseenesest meeldiv ja lõbus. 

7. "Un banc, un arbre, une rue" Monaco 1971
Üldiselt mitu eestlast teab, et see laul on "Tänav. pink ja puu", aga vist oleks päris hea viktoriiniküsimus, mis riiki see laul esindas. Laul on kaunilt melanhooliasse või nostalgiasse või kuhugi sihukesse kohta kalduv. Ühtlasi on tänav, pink ja puu sellised elemendid, mis minu meelelaadiga üldiselt hästi sobivad. Viimastele uudistele toetudes on ju kasulik elada ka seal, kus palju pinke on läheduses, nii et why not. Aga seda lauljat ma natuke kardan.

6. "Love shine a light" Suurbritannia 1997
Kui see võitis, ei saanud ma üldse aru, mis värk on. Kuni võiduloo taasesitamiseni ei tulnud meeldegi, milline laul see oli. Aga ma olin tollal ka 10-aastane. Tagantjärgi vaadates on see just selline hea Eurovisiooni lugu, mille laulmiseks võiks kätest kinni võtta ja samal ajal ringis tantsida.

5. "Poupée de cire, poupée de son" Luksemburg 1965 
See meeldib mulle noist vanakooli võitjatest millegipärast kõige rohkem, on selline iseloomukas. See lugu on ju eesti keeles ka olemas? Mis selle nimi on?

4. "Save your kisses for me" Suurbritannia 1976
Ülimalt nunnu laul ja see liikumine! Sellise liikumisega etteastes võiks isegi osaleda. Ausalt, kui praegu peaks kusagil playboxis osalema, siis tahaks seda teha. Ma võiks olla kasvõi see vuntsidega mees. Ja tegelikult on see ju hiigla kuulus laul- kõik oskavad kaasa laulda, kui öelda, et laulame nüüd kisses for me. 

3. "Diggy-loo diggy-ley" Rootsi 1984
Tjaa, nende liikumist vaadates läheb süda natuke rütmist välja. Üsna hüplikud poisid. Aga laulu osas mulle meeldib see, et ta on nii lihtsas rootsi keeles, et isegi minusugune väheõppinu aru saab (ja heal päeval kaasa laulda suudab). Viis on meeldejääv ja sisaldab eurolaulu põhielemente. Laulusõnades lubatud kuldsed saapakesed on täpiks i peal. 

2. "Rock'n'roll kids" Iirimaa 1994
Seda laulu kuuldes tahaks millegipärast ohata, aga vist rohkem nostalgiliselt kui kurvalt. Vajutab nuppe ka inimestel, kes pole kunagi mingid rokilapsed olnud. Tahaks rohkem öelda, aga ei tule muud kui see, et mulle see laul väga meeldib. 

1. "Waterloo" Rootsi 1974
Suurim kompliment eurolaulule (või mis iganes võistluslaulule) on vist see, kui teda enam Eurovisiooniga (võistlusega, kust ta tuntuks sai) ei seostata. "Waterloo" puhul ma küll mõtlen lihtsalt, et see on ABBAl üks kuulus laul ja ühel juhul kümnest võib-olla tuleb meelde, et see ju oli Eurovisioonil ka. (Umbes nagu see ei meenu, et Robbie Williams oli Take Thatis.) Sellest, mis on 20.sajandi popmuusikal Napoleoni lahingutega tegemist, sain aru kusagil paar aastat tagasi. Oh mind. Aga muidu on see peaaegu sama kõva lugu kui "Dancing Queen". 

Kui kellelgi on lusti meenutada neid lugusid, mis Eurovisioonil Eestit esindanud on, saab seda teha näiteks siin

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...