Otse põhisisu juurde

Unustamatu Eurovisioon

Eurovisiooni triangel on järgmisel nädalal. Panen ennast selleks ettevalmistamise mõttes siia tabeli noist Eurovisiooni võidulugudest, mis võiks minu arvates topis olla. 

10. "Abanibi" ja "Hallelujah" - Iisraeli lood aastatest 1978 ja 1979
Lugesin need üheks, sest kuigi nad on erinevad, on nad minu mõttes kuidagi sarnased. Sihukesed nunnud lood ja meesnaisansambel laval ja liigutavad ja. Äge.

9. "Take me to your heaven" Rootsi 1999
Ausalt öelda olen isegi üllatunud, et see lugu tabelisse mahtus, sest see poleks nagu midagi erilist. Aga see laul justkui iseloomustaks seda muusikat, mida Rootsist 90ndatel palju tuli- kerge kuulata ja meelde jätta, serveeritud 25 aasta võrra lahjemas ABBA kastmes. 

8. "Ding a dong" Holland 1975 
Ühtegi teist Eurovisiooni võidulugu pole ma vist nii palju laulnud. Sest me laulsime seda lauluringis. Ja tantsuliigutused olid! Ja kleidid ja möllud. Aga laul on iseenesest meeldiv ja lõbus. 

7. "Un banc, un arbre, une rue" Monaco 1971
Üldiselt mitu eestlast teab, et see laul on "Tänav. pink ja puu", aga vist oleks päris hea viktoriiniküsimus, mis riiki see laul esindas. Laul on kaunilt melanhooliasse või nostalgiasse või kuhugi sihukesse kohta kalduv. Ühtlasi on tänav, pink ja puu sellised elemendid, mis minu meelelaadiga üldiselt hästi sobivad. Viimastele uudistele toetudes on ju kasulik elada ka seal, kus palju pinke on läheduses, nii et why not. Aga seda lauljat ma natuke kardan.

6. "Love shine a light" Suurbritannia 1997
Kui see võitis, ei saanud ma üldse aru, mis värk on. Kuni võiduloo taasesitamiseni ei tulnud meeldegi, milline laul see oli. Aga ma olin tollal ka 10-aastane. Tagantjärgi vaadates on see just selline hea Eurovisiooni lugu, mille laulmiseks võiks kätest kinni võtta ja samal ajal ringis tantsida.

5. "Poupée de cire, poupée de son" Luksemburg 1965 
See meeldib mulle noist vanakooli võitjatest millegipärast kõige rohkem, on selline iseloomukas. See lugu on ju eesti keeles ka olemas? Mis selle nimi on?

4. "Save your kisses for me" Suurbritannia 1976
Ülimalt nunnu laul ja see liikumine! Sellise liikumisega etteastes võiks isegi osaleda. Ausalt, kui praegu peaks kusagil playboxis osalema, siis tahaks seda teha. Ma võiks olla kasvõi see vuntsidega mees. Ja tegelikult on see ju hiigla kuulus laul- kõik oskavad kaasa laulda, kui öelda, et laulame nüüd kisses for me. 

3. "Diggy-loo diggy-ley" Rootsi 1984
Tjaa, nende liikumist vaadates läheb süda natuke rütmist välja. Üsna hüplikud poisid. Aga laulu osas mulle meeldib see, et ta on nii lihtsas rootsi keeles, et isegi minusugune väheõppinu aru saab (ja heal päeval kaasa laulda suudab). Viis on meeldejääv ja sisaldab eurolaulu põhielemente. Laulusõnades lubatud kuldsed saapakesed on täpiks i peal. 

2. "Rock'n'roll kids" Iirimaa 1994
Seda laulu kuuldes tahaks millegipärast ohata, aga vist rohkem nostalgiliselt kui kurvalt. Vajutab nuppe ka inimestel, kes pole kunagi mingid rokilapsed olnud. Tahaks rohkem öelda, aga ei tule muud kui see, et mulle see laul väga meeldib. 

1. "Waterloo" Rootsi 1974
Suurim kompliment eurolaulule (või mis iganes võistluslaulule) on vist see, kui teda enam Eurovisiooniga (võistlusega, kust ta tuntuks sai) ei seostata. "Waterloo" puhul ma küll mõtlen lihtsalt, et see on ABBAl üks kuulus laul ja ühel juhul kümnest võib-olla tuleb meelde, et see ju oli Eurovisioonil ka. (Umbes nagu see ei meenu, et Robbie Williams oli Take Thatis.) Sellest, mis on 20.sajandi popmuusikal Napoleoni lahingutega tegemist, sain aru kusagil paar aastat tagasi. Oh mind. Aga muidu on see peaaegu sama kõva lugu kui "Dancing Queen". 

Kui kellelgi on lusti meenutada neid lugusid, mis Eurovisioonil Eestit esindanud on, saab seda teha näiteks siin. 

Kommentaarid

Popid

Siga lendab

Kas ma oleks uskunud, et sellisest asjast kirjutan? Noh, igal juhul kirjutan. See koomiks, mida lugesin ( Questionable Content ), sai juba eelmisel nädalal lõpuni loetud. Ok, mitte lõpuni otseselt, aga nüüd saab ühe jupi päevas ainult lugeda ja see pole see. Kes ütleb, kust veel leiaks mõne ägeda koomiksi, mida lugeda? Sellise, kus on inimesed tegelasteks. Mingid tulnukad ja ebamaised sündmused väga ei huvita. Huumor ja suhtedraama peab ikka olema :)

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...