Otse põhisisu juurde

Unustamatu Eurovisioon

Eurovisiooni triangel on järgmisel nädalal. Panen ennast selleks ettevalmistamise mõttes siia tabeli noist Eurovisiooni võidulugudest, mis võiks minu arvates topis olla. 

10. "Abanibi" ja "Hallelujah" - Iisraeli lood aastatest 1978 ja 1979
Lugesin need üheks, sest kuigi nad on erinevad, on nad minu mõttes kuidagi sarnased. Sihukesed nunnud lood ja meesnaisansambel laval ja liigutavad ja. Äge.

9. "Take me to your heaven" Rootsi 1999
Ausalt öelda olen isegi üllatunud, et see lugu tabelisse mahtus, sest see poleks nagu midagi erilist. Aga see laul justkui iseloomustaks seda muusikat, mida Rootsist 90ndatel palju tuli- kerge kuulata ja meelde jätta, serveeritud 25 aasta võrra lahjemas ABBA kastmes. 

8. "Ding a dong" Holland 1975 
Ühtegi teist Eurovisiooni võidulugu pole ma vist nii palju laulnud. Sest me laulsime seda lauluringis. Ja tantsuliigutused olid! Ja kleidid ja möllud. Aga laul on iseenesest meeldiv ja lõbus. 

7. "Un banc, un arbre, une rue" Monaco 1971
Üldiselt mitu eestlast teab, et see laul on "Tänav. pink ja puu", aga vist oleks päris hea viktoriiniküsimus, mis riiki see laul esindas. Laul on kaunilt melanhooliasse või nostalgiasse või kuhugi sihukesse kohta kalduv. Ühtlasi on tänav, pink ja puu sellised elemendid, mis minu meelelaadiga üldiselt hästi sobivad. Viimastele uudistele toetudes on ju kasulik elada ka seal, kus palju pinke on läheduses, nii et why not. Aga seda lauljat ma natuke kardan.

6. "Love shine a light" Suurbritannia 1997
Kui see võitis, ei saanud ma üldse aru, mis värk on. Kuni võiduloo taasesitamiseni ei tulnud meeldegi, milline laul see oli. Aga ma olin tollal ka 10-aastane. Tagantjärgi vaadates on see just selline hea Eurovisiooni lugu, mille laulmiseks võiks kätest kinni võtta ja samal ajal ringis tantsida.

5. "Poupée de cire, poupée de son" Luksemburg 1965 
See meeldib mulle noist vanakooli võitjatest millegipärast kõige rohkem, on selline iseloomukas. See lugu on ju eesti keeles ka olemas? Mis selle nimi on?

4. "Save your kisses for me" Suurbritannia 1976
Ülimalt nunnu laul ja see liikumine! Sellise liikumisega etteastes võiks isegi osaleda. Ausalt, kui praegu peaks kusagil playboxis osalema, siis tahaks seda teha. Ma võiks olla kasvõi see vuntsidega mees. Ja tegelikult on see ju hiigla kuulus laul- kõik oskavad kaasa laulda, kui öelda, et laulame nüüd kisses for me. 

3. "Diggy-loo diggy-ley" Rootsi 1984
Tjaa, nende liikumist vaadates läheb süda natuke rütmist välja. Üsna hüplikud poisid. Aga laulu osas mulle meeldib see, et ta on nii lihtsas rootsi keeles, et isegi minusugune väheõppinu aru saab (ja heal päeval kaasa laulda suudab). Viis on meeldejääv ja sisaldab eurolaulu põhielemente. Laulusõnades lubatud kuldsed saapakesed on täpiks i peal. 

2. "Rock'n'roll kids" Iirimaa 1994
Seda laulu kuuldes tahaks millegipärast ohata, aga vist rohkem nostalgiliselt kui kurvalt. Vajutab nuppe ka inimestel, kes pole kunagi mingid rokilapsed olnud. Tahaks rohkem öelda, aga ei tule muud kui see, et mulle see laul väga meeldib. 

1. "Waterloo" Rootsi 1974
Suurim kompliment eurolaulule (või mis iganes võistluslaulule) on vist see, kui teda enam Eurovisiooniga (võistlusega, kust ta tuntuks sai) ei seostata. "Waterloo" puhul ma küll mõtlen lihtsalt, et see on ABBAl üks kuulus laul ja ühel juhul kümnest võib-olla tuleb meelde, et see ju oli Eurovisioonil ka. (Umbes nagu see ei meenu, et Robbie Williams oli Take Thatis.) Sellest, mis on 20.sajandi popmuusikal Napoleoni lahingutega tegemist, sain aru kusagil paar aastat tagasi. Oh mind. Aga muidu on see peaaegu sama kõva lugu kui "Dancing Queen". 

Kui kellelgi on lusti meenutada neid lugusid, mis Eurovisioonil Eestit esindanud on, saab seda teha näiteks siin. 

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...