Otse põhisisu juurde

Veebruar

Filmid

Ma ei saanudki lõpuks aru, miks keegi peaks tahtma sellist filmi vaadata. (Miks ma ise vaatasin?) Sest kui keegi teeb filmi, siis on ju eeldus, et keegi peaks tahtma seda vaadata? Väga-väga selline asi et misasja ma just vaatasin. Keanu on nagu tore mees vist, aga kõik läheb halvasti.

Saksa vastupanuliikumisest II maailmasõja ajal. Minimalistlik. Head näitlejad. 

Brendan Gleeson ja Emma Thompson


Seriaalid

Üle Atlandi
1940. aasta, Norras Saksa okupatsioon. Kroonprintsess Märtha lastega põgeneb USA-sse, kroonprints ja kuningas jäävad (esialgu) Norrasse. 

Minu lemmiksorti draama põhimõtteliselt - tegevus toimub minevikus ja tegelased on mingid kuningad. Loomulikult on aru saada, et mingid asjad on siin fantaasiavaldkonda kuuluvad, aga eks episoodide alguses olegi kiri, et inspired by true events, mitte et see on dokfilm või midagi. 

Üks tähtis tegelane on F. D. Roosevelt
(keda mängib Kyle McLachlan). 


Raamatud

Anne Enright - The Green road
Tundub, et mul on tänapäeva iiri kirjandusega mingi arusaamisliin. Ühendab hästi ära. Võib-olla sarnased probleemid siinsetega, mingi ühisosa? 

Raamat on ühest Iirimaa perekonnast võiks öelda et läbi aastate, ja seda lugeda oli paeluv. Kuigi sisuliselt masendav.


Gustave Flaubert - November
Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.

See on hea avalause. 19. sajandi algupoole coming of age story. Võib-olla peategelasest noormees on Falubert ise? Sest ta kirjutas selle üsna noorena. Igal juhul on tegelane juba varases eas veendunud, et on jõudnud oma elusügisesse. 

Seda olen juba varasemalt öelnud, et need vanakooli kirjanikud on nii mõnusalt tummised. Pole mingeid niisama öeldud sõnu. 


Anne B. Ragde - Tütar
6. ja viimane osa Neshovi perekonna raamatutest. Tänapäeva Norra on teemaks, aga muidugi ka minevik.

6. osa polnud muidugi enam see mis 1. ja paar järgmist osa, aga oli kena tegelastega taaskohtuda ja teada saada, kuidas lugu lõpeb. 

Palju toidukirjeldusi. Taaskord (nagu mõne eelmisegi osa puhul) panin tähele, et jube palju nad ikka joovad. Muudkui aga keegi korkis veini lahti ja mitu pudelit kulus ära. 

Mis toredad põrssad kaanel. 
Nad on tegelased ka raamatus.


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »