Otse põhisisu juurde

1. septembril õpetajatest

Mõned raamatud, kus on õpetajatest tegelasi. Sest millest sa ikka 1. septembril räägid.

"Wikmani poisid" (J. Kross)

Kui alustada kõige legendaarsemast, siis üheski teises raamatus pole nii ägedad õpetajad kui "Wikmani poistes". Ka seriaalis on Tolmuahv, Viruskundra, Plebs ja teised hästi õnnestunud.

"Tõde ja õigus II" (A. H. Tammsaare)

Eelmisega sarnaselt sisaldab ohtralt erinevaid tüpaaže. Mauruse endaga alustades, muidugi.


"Harry Potter" (J. K. Rowling)

Veel üks raamat(usari), kus on terve hunnik õpetajaid. Neid on uuritud ja puuritud, lõputöid nende kohta kaitstud (ka siinmail), surematuid filmirolle tehtud. See, kuidas nii tark mees kui Dumbledore nii mitu korda õpetajate valikuga mööda pani, on muidugi seni küsimus. 

"Jane Eyre" (C. Bronte)

Võib-olla see jääb lugedes natuke tagaplaanile, aga Jane Eyre oli tegelikult ju koduõpetaja ja enne seda ka kooliõpetaja. Raamatus kirjeldatu põhjal oli kannatlik kuju. Õpetajana töötades tuli kindlasti kasuks.

"Lewis Carrolli lugemine keelatud" (D. Arboleda)

Veel üks lugu koduõpetajast. Sedakorda tegutseb 1930ndate New Yorgis õpetaja Eugéne Chignon. Tema hoolealusel Alice'il on vanemad keelanud Lewis Carrolli (ja tema kuulsa raamatu) mainimise. Lugemise muidugi ka. 

"Pommeri aed" (M. Traat)

Maakooli õpetaja 19. sajandi lõpu Eestis, selline maa sool. Tema nimi on Pommer ja ta muudkui harib ja harib oma aeda. Kõik Mats Traadi raamatud, mida lugenud olen, on mulle rohkem meeldinud, kui olen seda ette arvanud.

"Rohtaed" (K. Ristikivi)

Juulius Kilimit on parimaid nimesid eesti romaanides. Ta on ka õpetaja. Kõigepealt on õpilane muidugi, pärast on õpetaja. Tahab väga, et õpilased tema ainet armastaksid, aga millegipärast nad ei tundu seda tegevat. Suur teema on sarnaselt eelmisega aia harimisest, aga siin öeldakse, et enne aia harimist tuleb oma nurmed ja niidud ära harida.


"Igavesti vaid sinu" (L. O'Neill)

Tegevus toimub maailmas, kus tütarlapsi ei sünni, neid disainitakse. Nad käivad läbi koolitee, mille lõppedes on võimalikud kolm teed: saada kaaslaseks, et sünnitada meestele poegi, saada konkubiiniks või saada siivsaks ehk õpetajaks, kes hakkab järgmist põlvkonda tüdrukuid koolitama. Siivsatest räägitakse raamatus kui nö ülejääkidest, kes polnud piisavalt täiuslikud poegi sünnitama ega piisavalt seksikad konkubiininduseks. Mõtlemapanev. 

"The prime of miss Jean Brodie" (M. Spark)

Preili Jean Brodie õpetab 1930ndate Edinburghis oma tüdrukuid eesmärgiga teha neist crème de la crème. Halvim on olla keskpärane. Ma isegi ei mäleta, kas preili Brodie oli konkreetselt mingi aine õpetaja, sest ka  tema enda jaoks polnud see üldse tähtis. Ta õpetas asju, mis olid tema meelest olulised (peamiselt üld- ja kõrgkultuuri teemad). Käigu kukele see õppekava ja mingid käsud. Raamatu järgi tehtud filmis tegi Maggie Smith auhinnatud ülesastumise preili Brodie'na.

"Ühe skandaali märkmed" (Z. Heller)

Õpetajal on afäär oma õpilasega. Üsna hea teema, millest raamatut kirjutada ja filmi teha, ilmselt ei jäta kedagi külmaks. Film on ka tehtud, Cate Blanchett ja Judi Dench kandideerisid Oscarile. Blanchett mängib seda põhiõpetajat ja Dench mängib ka õpetajat.

"Ohvrilaev" (G. Helbemäe)

Minu lemmikumaid eesti raamatuid. Neljakümnendates ajalooõpetajal ja abielumehel Martin Justusel on suhe kahekümnendates Isebeliga (kes pole tema õpilane). Ohvrilaev on antiigist laenatud veesõiduk, mille loo teadmine annab kogu raamatule ägedalt sünge alatooni.

Kommentaarid

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...