Otse põhisisu juurde

1. septembril õpetajatest

Mõned raamatud, kus on õpetajatest tegelasi. Sest millest sa ikka 1. septembril räägid.

"Wikmani poisid" (J. Kross)

Kui alustada kõige legendaarsemast, siis üheski teises raamatus pole nii ägedad õpetajad kui "Wikmani poistes". Ka seriaalis on Tolmuahv, Viruskundra, Plebs ja teised hästi õnnestunud.

"Tõde ja õigus II" (A. H. Tammsaare)

Eelmisega sarnaselt sisaldab ohtralt erinevaid tüpaaže. Mauruse endaga alustades, muidugi.


"Harry Potter" (J. K. Rowling)

Veel üks raamat(usari), kus on terve hunnik õpetajaid. Neid on uuritud ja puuritud, lõputöid nende kohta kaitstud (ka siinmail), surematuid filmirolle tehtud. See, kuidas nii tark mees kui Dumbledore nii mitu korda õpetajate valikuga mööda pani, on muidugi seni küsimus. 

"Jane Eyre" (C. Bronte)

Võib-olla see jääb lugedes natuke tagaplaanile, aga Jane Eyre oli tegelikult ju koduõpetaja ja enne seda ka kooliõpetaja. Raamatus kirjeldatu põhjal oli kannatlik kuju. Õpetajana töötades tuli kindlasti kasuks.

"Lewis Carrolli lugemine keelatud" (D. Arboleda)

Veel üks lugu koduõpetajast. Sedakorda tegutseb 1930ndate New Yorgis õpetaja Eugéne Chignon. Tema hoolealusel Alice'il on vanemad keelanud Lewis Carrolli (ja tema kuulsa raamatu) mainimise. Lugemise muidugi ka. 

"Pommeri aed" (M. Traat)

Maakooli õpetaja 19. sajandi lõpu Eestis, selline maa sool. Tema nimi on Pommer ja ta muudkui harib ja harib oma aeda. Kõik Mats Traadi raamatud, mida lugenud olen, on mulle rohkem meeldinud, kui olen seda ette arvanud.

"Rohtaed" (K. Ristikivi)

Juulius Kilimit on parimaid nimesid eesti romaanides. Ta on ka õpetaja. Kõigepealt on õpilane muidugi, pärast on õpetaja. Tahab väga, et õpilased tema ainet armastaksid, aga millegipärast nad ei tundu seda tegevat. Suur teema on sarnaselt eelmisega aia harimisest, aga siin öeldakse, et enne aia harimist tuleb oma nurmed ja niidud ära harida.


"Igavesti vaid sinu" (L. O'Neill)

Tegevus toimub maailmas, kus tütarlapsi ei sünni, neid disainitakse. Nad käivad läbi koolitee, mille lõppedes on võimalikud kolm teed: saada kaaslaseks, et sünnitada meestele poegi, saada konkubiiniks või saada siivsaks ehk õpetajaks, kes hakkab järgmist põlvkonda tüdrukuid koolitama. Siivsatest räägitakse raamatus kui nö ülejääkidest, kes polnud piisavalt täiuslikud poegi sünnitama ega piisavalt seksikad konkubiininduseks. Mõtlemapanev. 

"The prime of miss Jean Brodie" (M. Spark)

Preili Jean Brodie õpetab 1930ndate Edinburghis oma tüdrukuid eesmärgiga teha neist crème de la crème. Halvim on olla keskpärane. Ma isegi ei mäleta, kas preili Brodie oli konkreetselt mingi aine õpetaja, sest ka  tema enda jaoks polnud see üldse tähtis. Ta õpetas asju, mis olid tema meelest olulised (peamiselt üld- ja kõrgkultuuri teemad). Käigu kukele see õppekava ja mingid käsud. Raamatu järgi tehtud filmis tegi Maggie Smith auhinnatud ülesastumise preili Brodie'na.

"Ühe skandaali märkmed" (Z. Heller)

Õpetajal on afäär oma õpilasega. Üsna hea teema, millest raamatut kirjutada ja filmi teha, ilmselt ei jäta kedagi külmaks. Film on ka tehtud, Cate Blanchett ja Judi Dench kandideerisid Oscarile. Blanchett mängib seda põhiõpetajat ja Dench mängib ka õpetajat.

"Ohvrilaev" (G. Helbemäe)

Minu lemmikumaid eesti raamatuid. Neljakümnendates ajalooõpetajal ja abielumehel Martin Justusel on suhe kahekümnendates Isebeliga (kes pole tema õpilane). Ohvrilaev on antiigist laenatud veesõiduk, mille loo teadmine annab kogu raamatule ägedalt sünge alatooni.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...