Otse põhisisu juurde

101 aastat

Täna möödub 101 aastat I maailmasõja lõpust. Naljakas et rohkem kui 100 aastat, see ei tundu nii ülikauge sündmus. Igasugu raamatukirjutajaile ja filmitegijaile on II maailmasõda siiski rohkem allikaks olnud. Eks kaasajale lähemal olevad asjad ole ikka inimestele lähemal. 

Igal juhul, ma vaatasin siin üle mõningad kultuurikandjad, kus tegevus I maailmasõja ajal (või eel) toimub. 

Läänerindel muutuseta
I maailmasõja klassika, ma ütlen. Mitte et mul väga meeles oleks, mis seal täpsemalt toimus, aga see vist on selline raamat, kus ei peagi mäletama, sest asja idee on Remarque'i puhul nagunii selge. Peategelase nimi oli Paul Bäumer, muide. Mitte ühtegi kellukest ei helista.

Birdsong (Linnulaul)
Seda olen nii raamatuna lugenud kui seriaalina näinud. Tegevus on enne I ms ja selle ajal. Kunagi kirjutasin pikemalt siin. Sihuke kah klassikaline värk pigem, väga suured teemad. Seriaalis mängivad Eddie Redmayne, Matthew Goode ja veel mitu kuulsat nime. Ja 2003. aastal BBC korraldatud küsitluses The Big Read, kus otsiti ühendkuningriiklaste armastatuimat romaani, sai "Birdsong" 13. koha ("Vihurimäe" järel muide). 

Clemence Poesy ja Eddie Redmayne "Linnulaulus"

Kärsitu süda
Vaevalt see on esimene raamat, mis meelde tuleb, kui Stefan Zweigi mainida. Tegevus toimub I ms eelõhtul ja peategelane on üks noormees, kes tutvub rikka ratastoolis tüdrukuga. Sihuke pisut rõhuv melodraama, kui mu mälu ei peta. 

Parade's End (Paraadi lõpp)
Raamatuid pole lugenud, aga seriaal tuli ETV pealt, kui meenutati 100 aasta möödumist I ms algusest. Tegevus toimub I ms eel ja ajal. Peategelased on üks mees ja kaks naist. See juba annab mõne vihje. Siis tuleb sõda ja muudab perspektiivi natuke. 

Rebecca Hall, Benedict Cumberbatch, Adelaide Clemens
"Paraadi lõpus"

Testament of Youth
Mul on tunne, et see film tehti ka I ms alguse 100. aastapäeva tarbeks. Jällegi raamatu põhjal. Peategelane on Vera Brittain, hilisem kuulus patsifist. Film suuresti ongi sellest, mis juhtus, et temast patsifist sai. Otsest sõjategevust praktiliselt ei näita, suurem osa ajast on väga ilus vaadata. Maitea, kes see on, kelle tööd siis kiitma peab, kui filmis on palju ilusaid vaateid? Peaosalist kehastavat Alicia Vikanderit võib ka kiita - kogu aeg on usutav.

Õhuline Alicia Vikander. Maitea, kuidas see film
ühelegi kostüümiauhinnale ei kandideerinud,
hiiglailusad rõivad olid

Crimson Field
BBC 6-osaline seriaal. Ma ei tea, kas juhuslik, aga televisiooni tuli 2014. aastal. Tegevus toimub Prantsusmaal asuvas Briti hospidalis. Jällegi sõjategevust ei näita, tegelased on arstid ja õed peamiselt. Väga palju pulbitseb pinna all, sest sõjaväehaigla pole just koht, kus endale ülidramaatiliseks muutumist lubada saaks. Maitea, mitu korda ma juba sõna klassikaline olen siin kasutanud, aga tahaks veelkord kasutada. 

Vaat kui armsad.

Downton Abbey
Mille muuga ikka lõpetada. Downton Abbey 1. hooaeg lõpeb majaisanda pühaliku teadaandega, et nüüd ollakse Saksamaaga sõjas. Järgnev hooaeg (minu lemmik ühtlasi) toimub suuresti I ms ajal. Muuhulgas osalevad mitu majaelanikku sõjas, peahäärber muudetakse ajutiselt sõdurite taastusravihaiglaks ja paar majasviibijat haigestuvad sõja järel Hispaania grippi. See on hea draama. 

Siin vist toimus valvelseisak sõja lõpu puhul.

Kohatu nali, aga tegelikult mulle puhtalt visuaalses mõttes meeldib I ms rohkem kui II, sest seal neil olid veel need plekist kiivrid. 

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...