Otse põhisisu juurde

101 aastat

Täna möödub 101 aastat I maailmasõja lõpust. Naljakas et rohkem kui 100 aastat, see ei tundu nii ülikauge sündmus. Igasugu raamatukirjutajaile ja filmitegijaile on II maailmasõda siiski rohkem allikaks olnud. Eks kaasajale lähemal olevad asjad ole ikka inimestele lähemal. 

Igal juhul, ma vaatasin siin üle mõningad kultuurikandjad, kus tegevus I maailmasõja ajal (või eel) toimub. 

Läänerindel muutuseta
I maailmasõja klassika, ma ütlen. Mitte et mul väga meeles oleks, mis seal täpsemalt toimus, aga see vist on selline raamat, kus ei peagi mäletama, sest asja idee on Remarque'i puhul nagunii selge. Peategelase nimi oli Paul Bäumer, muide. Mitte ühtegi kellukest ei helista.

Birdsong (Linnulaul)
Seda olen nii raamatuna lugenud kui seriaalina näinud. Tegevus on enne I ms ja selle ajal. Kunagi kirjutasin pikemalt siin. Sihuke kah klassikaline värk pigem, väga suured teemad. Seriaalis mängivad Eddie Redmayne, Matthew Goode ja veel mitu kuulsat nime. Ja 2003. aastal BBC korraldatud küsitluses The Big Read, kus otsiti ühendkuningriiklaste armastatuimat romaani, sai "Birdsong" 13. koha ("Vihurimäe" järel muide). 

Clemence Poesy ja Eddie Redmayne "Linnulaulus"

Kärsitu süda
Vaevalt see on esimene raamat, mis meelde tuleb, kui Stefan Zweigi mainida. Tegevus toimub I ms eelõhtul ja peategelane on üks noormees, kes tutvub rikka ratastoolis tüdrukuga. Sihuke pisut rõhuv melodraama, kui mu mälu ei peta. 

Parade's End (Paraadi lõpp)
Raamatuid pole lugenud, aga seriaal tuli ETV pealt, kui meenutati 100 aasta möödumist I ms algusest. Tegevus toimub I ms eel ja ajal. Peategelased on üks mees ja kaks naist. See juba annab mõne vihje. Siis tuleb sõda ja muudab perspektiivi natuke. 

Rebecca Hall, Benedict Cumberbatch, Adelaide Clemens
"Paraadi lõpus"

Testament of Youth
Mul on tunne, et see film tehti ka I ms alguse 100. aastapäeva tarbeks. Jällegi raamatu põhjal. Peategelane on Vera Brittain, hilisem kuulus patsifist. Film suuresti ongi sellest, mis juhtus, et temast patsifist sai. Otsest sõjategevust praktiliselt ei näita, suurem osa ajast on väga ilus vaadata. Maitea, kes see on, kelle tööd siis kiitma peab, kui filmis on palju ilusaid vaateid? Peaosalist kehastavat Alicia Vikanderit võib ka kiita - kogu aeg on usutav.

Õhuline Alicia Vikander. Maitea, kuidas see film
ühelegi kostüümiauhinnale ei kandideerinud,
hiiglailusad rõivad olid

Crimson Field
BBC 6-osaline seriaal. Ma ei tea, kas juhuslik, aga televisiooni tuli 2014. aastal. Tegevus toimub Prantsusmaal asuvas Briti hospidalis. Jällegi sõjategevust ei näita, tegelased on arstid ja õed peamiselt. Väga palju pulbitseb pinna all, sest sõjaväehaigla pole just koht, kus endale ülidramaatiliseks muutumist lubada saaks. Maitea, mitu korda ma juba sõna klassikaline olen siin kasutanud, aga tahaks veelkord kasutada. 

Vaat kui armsad.

Downton Abbey
Mille muuga ikka lõpetada. Downton Abbey 1. hooaeg lõpeb majaisanda pühaliku teadaandega, et nüüd ollakse Saksamaaga sõjas. Järgnev hooaeg (minu lemmik ühtlasi) toimub suuresti I ms ajal. Muuhulgas osalevad mitu majaelanikku sõjas, peahäärber muudetakse ajutiselt sõdurite taastusravihaiglaks ja paar majasviibijat haigestuvad sõja järel Hispaania grippi. See on hea draama. 

Siin vist toimus valvelseisak sõja lõpu puhul.

Kohatu nali, aga tegelikult mulle puhtalt visuaalses mõttes meeldib I ms rohkem kui II, sest seal neil olid veel need plekist kiivrid. 

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...