Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2018

Eesti Laulul polnud sedakorda õiget tunnet. Või peaks ütlema, et minul polnud Eesti Laulu suhtes õiget tunnet. Kõik oli juba kuidagi ette teada ja ei olnud nii pingeline kui mõnikord. Igal juhul, siin minu edetabel lauludest. (Sulgudes on võistlusel saadud koht.)

10. Eliis Pärna ja Gerli Padar - Taevas (10.)
Igav. Aga peab ütlema, et eestikeelsena on kraadi võrra vähem igav kui ingliskeelsena oli.

9. Karl-Kristjan ja Karl Killing - Young (6.)
Pisut naljakalt mõjus, aga samas meenutas ka natuke vanakooli poistebände, selles mõttes ei pane pahaks.

8. Nika - Knock Knock (9.)
Väga moodne lugu. Nüüd kuulates saan vist rohkem aru selle laulu võimalikust väärtusest kui esmakordsel kuulamisel sain. Aga kuna mina olen meloodiafänn ja siin laulus seda väga pole, ei paneks teda kõrgeimale kohale.

7.  Vaje - Laura (3.)
Tumedapäine noormees on muidugi atraktiivse välimusega, nõnda et ma arvan, et laval on tal hea koht. Taustana päris mõnus, aga eriti meeldejääv pole.

6. Stig Rästa - Home (2.)
Meenutab mõne Westlife'i või säärase poistebändi lugu ja noid ma ei pane pahaks, sest isegi kui on vähe imal, on vähemalt meloodia olemas. See konkreetne laul kõlas muidugi juba esmakordsel kuulamisel nii, et selline laul on juba varem olnud. Maitea, on see nüüd hea või halb.

5. Iiris & Agoh - Drop that boogie (5.)
Erinevalt mitmest inimesest suudan mina Iirist täitsa taluda. Laul on meeldejäävuse mõttes ka täitsa olemas, aga kas ka muud. Vähemalt eristub muidugi. Aga hakkab ka ruttu tüütama.

4. Evestus - Welcome to my world (8.)
Kõikuv süntekajalg on lahe, taustalauljate väljanägemine ka. Ja nii uskumatu kui see ka pole, on siin laulus rohkem meloodiat kui mõnes teises. Hästi tehtud.

3. Elina Netšajeva - La Forza (1.)
Eurolavale parim valik kahtlemata. Meeldejääv laul ka, aga ma ei ole kindel kui palju ma mõnel tavalisel päeval seda kuulata viitsiks. Ühe korra ikka viitsiks.

2. Sibyl Vane - Thousand words (4.)
Laulja hääl meenutab mingit väljamaa lauljat. Ekraanil keerlevad asjad (on selle nimi ekraanigraafika?) meeldivad mulle nähtuist enim. Ja see laul on otse minu teetassist (loe: playlistist) välja karanud.

1. Frankie Animal - Misty (7.)
Õujee, just selline laisa kõlaga laul nagu mulle meeldib. Selle üle, et see publikult 2 punkti sai, muidugi ei imesta. (Ja ega ma ka ise ju helistanud, et rohkem 3 punkti poole asja kallutada.)

Kommentaarid

  1. Kui sa meloodiafänn oled, miks siis Gerli ja Eliisi loo kümnendaks panid? :D Minule tütrega mõjus paremini just ingliskeelne versioon. Ootasime väga, et missugusena võiks kõlada eestikeelne variant, kuid see polnudki meie jaoks parem kui ingliskeelne.

    VastaKustuta
  2. Ilmselt sellepärast, et see meloodia oli vist igav neil, üldse meelde ei jäänud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...