Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2018

Eesti Laulul polnud sedakorda õiget tunnet. Või peaks ütlema, et minul polnud Eesti Laulu suhtes õiget tunnet. Kõik oli juba kuidagi ette teada ja ei olnud nii pingeline kui mõnikord. Igal juhul, siin minu edetabel lauludest. (Sulgudes on võistlusel saadud koht.)

10. Eliis Pärna ja Gerli Padar - Taevas (10.)
Igav. Aga peab ütlema, et eestikeelsena on kraadi võrra vähem igav kui ingliskeelsena oli.

9. Karl-Kristjan ja Karl Killing - Young (6.)
Pisut naljakalt mõjus, aga samas meenutas ka natuke vanakooli poistebände, selles mõttes ei pane pahaks.

8. Nika - Knock Knock (9.)
Väga moodne lugu. Nüüd kuulates saan vist rohkem aru selle laulu võimalikust väärtusest kui esmakordsel kuulamisel sain. Aga kuna mina olen meloodiafänn ja siin laulus seda väga pole, ei paneks teda kõrgeimale kohale.

7.  Vaje - Laura (3.)
Tumedapäine noormees on muidugi atraktiivse välimusega, nõnda et ma arvan, et laval on tal hea koht. Taustana päris mõnus, aga eriti meeldejääv pole.

6. Stig Rästa - Home (2.)
Meenutab mõne Westlife'i või säärase poistebändi lugu ja noid ma ei pane pahaks, sest isegi kui on vähe imal, on vähemalt meloodia olemas. See konkreetne laul kõlas muidugi juba esmakordsel kuulamisel nii, et selline laul on juba varem olnud. Maitea, on see nüüd hea või halb.

5. Iiris & Agoh - Drop that boogie (5.)
Erinevalt mitmest inimesest suudan mina Iirist täitsa taluda. Laul on meeldejäävuse mõttes ka täitsa olemas, aga kas ka muud. Vähemalt eristub muidugi. Aga hakkab ka ruttu tüütama.

4. Evestus - Welcome to my world (8.)
Kõikuv süntekajalg on lahe, taustalauljate väljanägemine ka. Ja nii uskumatu kui see ka pole, on siin laulus rohkem meloodiat kui mõnes teises. Hästi tehtud.

3. Elina Netšajeva - La Forza (1.)
Eurolavale parim valik kahtlemata. Meeldejääv laul ka, aga ma ei ole kindel kui palju ma mõnel tavalisel päeval seda kuulata viitsiks. Ühe korra ikka viitsiks.

2. Sibyl Vane - Thousand words (4.)
Laulja hääl meenutab mingit väljamaa lauljat. Ekraanil keerlevad asjad (on selle nimi ekraanigraafika?) meeldivad mulle nähtuist enim. Ja see laul on otse minu teetassist (loe: playlistist) välja karanud.

1. Frankie Animal - Misty (7.)
Õujee, just selline laisa kõlaga laul nagu mulle meeldib. Selle üle, et see publikult 2 punkti sai, muidugi ei imesta. (Ja ega ma ka ise ju helistanud, et rohkem 3 punkti poole asja kallutada.)

Kommentaarid

  1. Kui sa meloodiafänn oled, miks siis Gerli ja Eliisi loo kümnendaks panid? :D Minule tütrega mõjus paremini just ingliskeelne versioon. Ootasime väga, et missugusena võiks kõlada eestikeelne variant, kuid see polnudki meie jaoks parem kui ingliskeelne.

    VastaKustuta
  2. Ilmselt sellepärast, et see meloodia oli vist igav neil, üldse meelde ei jäänud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...