Otse põhisisu juurde

Victoria ETV-s

Olen mõnes eelnevas kohas juba maininud seriaali Victoria, mis on olnud minu lemmikvaatamisi viimasel ajal. Nüüd on väga tore tõdeda, et ETV on ka selle üles korjanud ja hakkab alates sellest laupäevast näitama. (Kuna tegemist on üsnagi Dowton Abbey jäetud augu täiteks loodud seriaaliga, siis pole imestada, et ETV pani selle ka Downton Abbey kunagisele eetriajale.)

Igal juhul, järgnevad reklaamiminutid (mis ilmselt lähevad natuke pikaks, sest nagu ka varem öeldud, kuninganna Victoria ja kogu temaga kaasas käiv seltskond on minu lemmikteemasid). 

Niisiis, seriaal hakkab pihta 1837.aastal, kui 18-aastase Victoria tollasesse koju Kensingtoni paleesse tullakse teatama, et Victoria kuningast onu on surnud ja long live the queen. 

Vaat selline noor kuninganna. Oma koeraga, kes on ka päris
tähtis tegelane seriaalis.

Victoriat mängib Jenna Coleman, kes on UK-s nähtavasti üsna kuulus, sest oli varasemalt Doctor Who tüdruk. Seriaalis Doctor Who mängis tähendab. Üsna usutav 18-aastane. Ja mulle meeldib, et Victoriat kujutataksegi teismelisena siin, kes ta oli ju tol hetkel. Ühesõnaga, on sihuke pisut tulise peaga iseteadlik tüdruk.

Victoria ema, kellel olid tütrega üsna huvitavad suhted.
Selles mõttes, et vaatajale huvitav vaadata,
muidu üsna keeruline värk.
Paruness Lehzen. Sisulises plaanis ehk rohkem Victoria ema
kui eelmine proua.

Lord Melbourne- peaminister Victoria valitsusaja alguses.
Ühtlasi tema mentor ja isakuju. Punkt. Päriselus Victoriast
40 aastat vanem, siin kindlasti mitte nii palju.
Rufus Sewell mängib Melbourne'i, jee.
Vat, ja siinkohal võib märkida, et kuigi tegelasteks on ajaloolised isikud, sisaldab seriaal suurel hulgal vigu. Mingeid asju on natuke ajas ümber tõstetud, mingid asjad, mis siin juhtuvad, pole kunagi juhtunud, mingeid asju kujutatakse teisiti, kui nad olid jne. Suurema osa võib parema draama saavutamise nimel andeks anda, aga mõnede asjadega on küll natuke kaugele mindud, näiteks 3.osas toimuv.

Prints Albert- esmapilgul vaadates kuiv
kange ratsionalist, tegelikult rohkem
vaga vesi, sügav põhi-tüüpi.
Lüüriline kõrvalepõige selle kohta, miks Alberti lugu on üks huvitavamaid siin:

Sa elad ajal, kus mehed on võimul. Naised on olemas, aga lapsekasvatajate ja leemekulbiliigutajate rollis. Sulle räägitakse väiksest peale, et kunagi abiellud sa Inglise kuningannaga, kogu sinu haridus on vastava suunitlusega (a la õpe inglise ajaloo, õiguse, majanduse jms teemadel). Kõik lähebki plaanipäraselt, abielludki Inglise kuningannaga, aga sinu jaoks tähendab see, et oled tiitli ja värgi mõttes oma naise alam ja sul pole erilist võimu midagi teha. Mida sa siis teed? Lepid kuninganna boy toy rolliga või hakkad otsima, kuidas ikkagi tegutseda saaksid? Näiteks sellesama kuningannast naise kaudu midagi mõjutada? Kui vastuvõtlik ta on sinu ideedele?

Lisatagu siia veel, et lähed abiellumisega seoses Saksamaalt Inglismaale elama, aga seal peale kuninganna enda sind keegi väga ei oota, sest sa oled sakslane. (Ja tollasel Inglismaal on ainult katoliiklane olla veel hullem kui sakslane.)

Ühesõnaga, mulle meeldivad need lood, kus mingid sugusid puudutavad asjad on tagurpidi keeratud. Siis peab ise ka natuke teisiti mõtlema ja see on ju ometi kasulik. 

Sir Robert Peel.
Päris tuntud peaminister tooride parteist.
Raudteede ehitamise patroon.
Ühtlasi Alberti sõber ja mentor.

Alberti vend Ernst.
Olemuselt Alberti vastand, sihuke
smiley happy puppy. Comic relief natuke.
Naistemees ka. Ja osatäitjaks ei keegi muu kui
assiest ass "Taevasammastest", David Oakes. 
Harriet, Victoria....äää, seltsidaam? Õukonnanaine?
See, kes kuningannaga koos hängis igal juhul. Rääkides asjadest,
mida päriselus ei juhtunud, siis ma panin ta meelega siia Ernstist
järgmiseks kohe.

Belgia kuningas Leopold I, Victoria (ja Alberti) onu.
Siin suuresti kosjasobitaja rollis. Üks ajalooraamat spekuleeris
ka teemal, et hoopis tema oli Alberti isa.

Kogu seriaali nõrgim koht on minu arvates alumise korruse teema. Ilmselgelt on siin tahetud Downton Abbey moodi upstairs-downstairs lugu arendada ja teenijarahva elu näitamise kaudu natuke ühiskonnakriitiline olla, aga see ei tööta üldse nii hästi kui DA-s.

Teenijanna Skerrett.
Tema tegelaskujuga üritatakse ilmselt näidata,
et kaks noort tütarlast (tema ja kuninganna),
kes elavad samas  lossis, võivad elada väga erinevaid elusid. 

Aga positiivse poole pealt on veel näiteks ilus muusika. Ja kellele romantikaseriaalid meeldivad, siis soovitan eriti episoode 4, 5 ja 6. Ühtlasi on kogu seriaal üks suur küünlavalgusromantika, muud valgustust praktiliselt polegi. Eks aeg olnud ka selline. Ja Buckinghami palee sisemus, kus suur osa tegevust toimub, ehitati tegelikult ühte vanasse lennujaama angaari Leedsis.

1.hooaja tegevus toimub 1837.aasta juunist kuni 1840.aasta novembrini. Praegu tehakse 2.hooaega, mis hõlmab aastaid 1841-1848.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...